Mis toimub Gruusias?
Tänased uudised ühe Gruusia sõjaväeosa väidetavast valitsusvastasest mässumeelsusest vahetult enne NATO partnerlusprogrammi raames homme algavaid staabiõppusi vaid süvendab arvamist, et kellegi huvides on vägisi olukorda Gruusias tõsiselt destabiliseerida.
Osa opositsioonist on tänaseks muutunud täiesti mittekonstruktiivseks, eelistades poliitilistele läbirääkimistele liiklusblokaade. Nende ainus soov on legaalselt valitud võim kõrvaldada. See aga omakorda lõhnab lootusel provotseerida võime jõukasutusele ehk teisisõnu sisesegaduse külvamisele.
Samal ajal on Venemaa tugevdamas oma sõjalist kohalolekut Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Läinud nädalal viidi "piirivalve" eesmärgil nendesse okupeeritud aladele 1800 FSB üksuslast. Väidetavalt on seal kokku umbes 10 000 hea ettevalmistuse ja relvastusega Vene sõjaväelast.
Kõige selle juures levivad väsimatult jutud sellest, et eelolevatel kuudel võib Vene sõjamasin uuesti liikvele minna. Ühe järjekordse ennustuse või vihje leiate intervjuust tšetšeenide löögirühma Vostok endise liikmega.
Selles situatsioonis peaksid Euroopa Liidu välispoliitika juhid väga teraselt jälgima olukorda. Gruusia küsimust on võimalik otsati arutada juba eeloleval neljapäeval idapartnerluse avaüritusel Prahas, kuid loodetavasti on teema päevakorras ka ELi välisministrite järgmisel korralisel kohtumisel 18. mail.
Osa opositsioonist on tänaseks muutunud täiesti mittekonstruktiivseks, eelistades poliitilistele läbirääkimistele liiklusblokaade. Nende ainus soov on legaalselt valitud võim kõrvaldada. See aga omakorda lõhnab lootusel provotseerida võime jõukasutusele ehk teisisõnu sisesegaduse külvamisele.
Samal ajal on Venemaa tugevdamas oma sõjalist kohalolekut Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Läinud nädalal viidi "piirivalve" eesmärgil nendesse okupeeritud aladele 1800 FSB üksuslast. Väidetavalt on seal kokku umbes 10 000 hea ettevalmistuse ja relvastusega Vene sõjaväelast.
Kõige selle juures levivad väsimatult jutud sellest, et eelolevatel kuudel võib Vene sõjamasin uuesti liikvele minna. Ühe järjekordse ennustuse või vihje leiate intervjuust tšetšeenide löögirühma Vostok endise liikmega.
Selles situatsioonis peaksid Euroopa Liidu välispoliitika juhid väga teraselt jälgima olukorda. Gruusia küsimust on võimalik otsati arutada juba eeloleval neljapäeval idapartnerluse avaüritusel Prahas, kuid loodetavasti on teema päevakorras ka ELi välisministrite järgmisel korralisel kohtumisel 18. mail.
Kommentaarid