Eesti järgmised sihid Euroopa Liidus

Meie viis aastat Euroopa Liidus on läinud kiirelt ja märkamatult. See on parim kinnitus, et Eesti on valutult sulandunud ühenduse otsustusprotsessi ning suutnud ennast kehtestada toimeka liikmesmaana. Ma ei karda sugugi hinnata senitehtut tubli neli plussiga, viie palli süsteemis.

Kuid ega miski pole antud niisama. Edaisiste sihtide määratlemisel ja täitmisel tuleb senisest hoopis enam pingutada. Lisaressurssi pole meil kusagilt juurde võtta, mistõttu tuleb meil paremini kasutada juba olemasolevaid võimalusi ja süvendada vajalikke teadmisi.

Eriti tahaksin siin rõhutada meie poliitikute parema läbilöögivõime saavutamist Euroopa tasandil. Mida laiem ja sügavam on meie poliitikute kontakti- ning suhtlusväli Euroopa Liidus, seda täpsemini on võimalik meie huvisid defineerida ning neid edendada. Just poliitikud on need, kes saavad ja peavad tegema Eestit nähtavamaks.

Meie erakonnad peaksid pöörama senisest suuremat tähelepanu Euroopa poliitikate väljatöötamisele nii kodus kui Euroopa poliitiliste perekondade tasemel. Täna ei peegeldu meie poliitilises debatis asjaolu, et enam kui 70 protsenti Eesti seadusandlusest on seotud ühel või teisel määral Euroopa Liidu õigusaktidega.

Senisest tunduvalt kaalukamat rolli Euroopa debati elavdamisel peaksid mängima ka meie kuus eurosaadikut. Hea võimaluse uueks ning senisest sisukamaks stardiks annavad kindlasti 7. juunil asetleidvad Euroopa Parlamendi valimised.

Euroopalikkusse investeerimine muudaks meie enda poliitilist kultuuri stabiilsemaks ning läbinähtavamaks. See välistaks tulevikus ka olukorra, kus valimistel lollitatakse rahvas
partidega või ministrid ajavad segi oma vastutusrikka igapäevatöö valimiskampaaniaga.

Juba täna tuleb meil Euroopa Liidu käesoleva rahastusperioodi (2007-2013) vahendite (ära)kasutamise kõrval keskenduda uue eelarve (2014-2020) prioriteetidele. Samal ajal tuleb meil juba nüüd tegutseda ka selle nimel, et 2018. aasta eesistumine Euroopa Liidus (olgugi, et tänasest praktikast erineval moel) kujuneks Eestile edukaks.

Üheks väga oluliseks küsimuseks on näiteks ühise põllumajanduspoliitika reformimine pärast 2013. aastat. Eeskätt puudutab see mõistagi toetussüsteeme, sest põllumajanduse ja maaelu rahastamine on Euroopa Liidu eelarve suurim väljaminek. Eesti huvides on kindlasti toetussüsteemide kiirem võrdsustamine vanade ja uute liikmesmaade vahel.

Lähematel aastatel kujuneb ühise energiapoliitika ning -julgeoleku nimel töötamine nii Eesti kui kogu ühenduse suurimaks väljakutseks. Meie eesmärgiks peaks olema hiljemalt aastaks 2015 Eesti energiaturu täielik lõimimine Euroopa turuga.

Konkurentsiteema on Euroopa siseturu toimimise üks põhiküsimusi. Eesti poliitikud peaksid olema selgemalt toeks nii meie tarbijaõiguste laiendamisel kui oma ettevõtete huvide kaitsmisel. Näiteks on üheks selliseks küsimuseks internetiteenuste vaba kättesaadavus kõigile tarbijatele. Täna pole aga kahjuks mitte kõikjal Euroopas sellest aru saadud või suurfirmad asetavad takistusi innovaatiliste lahenduste rakendamisele.

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika on paratamatult ühenduse piiririigiks olevale Eestile äärmiselt oluline. Selle tuge tunnetasime ilmekalt 2007. aasta aprillis. Arvestades maailmas toimuvaid murrangulisi muutusi peame olema valmis sisendeid pakkuvalt kaasa rääkima väga erinevates küsimustes.

Eesti on kõige väiksem liikmesmaa, kes kujundab oma seisukohti kõigis ühenduse tegevusvaldkondades ning küsimustes. See aga paneb meile kohustuse olla nähtav ka seal, kus meie vahetu erihuvi puudub või pole kuigi arvestatav. Seepärast tuleb meil rohkem pühenduda näiteks ka selliste Euroopale laiemalt oluliste teemade nagu arengukoostöö või immigratsioonipoliitika käsitlemisse.

Kommentaarid

Slim Kallas ütles …
Marko,

4pluss on vägagi heatahtlik hinne. Jah võtsime euroseadused üle. Jah meie kompetentseimad inimesed läksid Euroopa Komisjoni leivale.
Aga kodus on meil täiesti ebakompetentne valitsus, hoolimatud poliitikud, priiskav president. Kuuest eurosaadikust 2 saavutavad Euroopa taseme.
See ei ole hea tulemus.

Populaarsed postitused sellest blogist

MÄGI-KARABAHHI VERESÕLM

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT

MILLINE USA PRESIDENT VASTAKS EESTI OOTUSTELE?