Eesti keele ilus triumf Moskvas

Sandra suurepärane esitus Eurovisioonil Moskvas oli ei rohkem ega vähem kui eesti keele ilusaks triumfiks. Tegelikult oli Eesti üldse esimene nende hulgas, kes julges võtta inglise keelest erineva esituskeele (jätame britid välja:)).

Lätlaste ja ka leedulaste panus vene keelele kukkus kolinal läbi. Venemaa andis seevastu aga Eestile tervelt 8 punkti!

Muidugi, eks kohati päris jubedate eurolapitud laulude kõrval oli Urban Symphony särav ja väljapaistev.

Vaatamata väikesele ehmatusele esimeses poolfinaalis sai Venemaa väga hästi hakkama. Kõik näis küll professionaalne ning oma (lava)suuruselt erakordne. 12 punkti!

Kommentaarid

redfox ütles …
Nõus, eesti keel kõlas võimsalt ja lõi kõik tummaks! Esitus oli perfektne ja kui see olekski keelte võistlus mitte laulude siis oleks ka esikoht tulnud!!! tegelikult see oleks alles nali olnud, kui me oleks nt võitnud. Eesti keeles Venemaal. Aga hea et ei võitnud, meil ju pole raha enam, et midagi korraldada. Lihtsalt tore on see, et esindasime seekord tõeliselt ISEENNAST, mitte rahvusvahelist suhtluskeelt ega meinstream popmuusikat. olime EESTLASED Eurovisioonil üle pika aja, ja on tähendusrikas, et just Venemaal.
17 mai, 2009 12:39
Unknown ütles …
Mis osutab veelkord sellele, et tuleb olla julgust jaada iseendaks ja siis austavad sind koik!
17 mai, 2009 15:44
Anonüümne ütles …
ilusti öeldud. pea lugu endast siis
peavad lugu ka sinust teised.
paraku Eestimma on täis identiteedi kriisis olevatest noortest kel tundub olevat millegipärast häbi olla eestlane.
loodan, et see tõstab nende enesehinnagut.
17 mai, 2009 17:31
Giustino ütles …
Teil on õigus, Marko.
18 mai, 2009 08:10
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave