Seda filmi võiks näidata ETV











Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Selles võrrandis on endiselt üks tundmatu element: miks Saakašvili ikkagi neelas konksu alla ja läks pealetungile, mille võimalikke tagajärgi ta ometi ju ilmselt oskas oletada?
10 mai, 2009 13:08
Marko Mihkelson ütles …
Film annab päris hea vastuse. Augustisõda oli kahjuks vältimatu ning Gruusia tegutses oma riiki kaitstes. Kahjuks ebaõnnestunult.
10 mai, 2009 14:05
Anonüümne ütles …
tere,
vene eriteenistustele on väga hästi teada Saakasvili impulsiivsus.
Laar kirjutas vahetult enne sõda oma blogis, et kohtus Saakasviliga.
Küsis, mis on viimane piir?
Saakasvili vastas - kui hakatakse meie inimeste verd valama.
peale seda lendasid Grusiinid õhku õige mitmel miinil. Hakati suurtükkidest Gruusia külasid pommitama.
Saakasvili andis käsu operatsiooniks
Juhus? Meie poliitikute blogisid loevad ka vene eriteenistused!
ARVAN KA ,,ET MINGIT KANALIT PIDI ANTI GRUSIINIDELE VALETEAVET, ET NAD TEGELIKULT EI SEKKU.
VENELASED ON KURATLIKULT KAVALAD ALATI OLNUD.
KAHJU , ET SEE ENERGIA LÄHEB HAKVA TEENIMISELE ALATI.
10 mai, 2009 15:25
KT ütles …
omaette põnev küsimus - mis oleks aga saanud siis kui grusiinid poleks reageerinud? poleks astunud sellele rehale, mis nende jalge ette asetati? kui Tbilisi poleks Tshinvali läinud?

kas need vene väed, mida juba niikuinii sisse toodi - kas need oleks natukese oodanud ja tagasi pööranud?
10 mai, 2009 21:08
Anonüümne ütles …
Noh palju võib juba? Selles filmis ikkagi aru ei saa mis pool tulistab, ja vene väed ei sõida 02.08 See on jällegi propaganda filmid. Ja veel üks asi, et grusiinid ise tunnistasid, et ründasid esimestena. Ja miks filmid keelatud venemaal? Kui nad on Youtybe's siis seda võivad vaadata kõik soovijad.
10 mai, 2009 23:43
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Ukraina presidendi keeruline köietants

Kujutis
Ukraina president Viktor Janukovitš on oma ametisoleku esimestel nädalatel teinud tõsist köietantsu, püüdes hoida riigi välispoliitilist orientiiri kusagil Venemaa ja läänemaailma vahepeal. Neutraalsust sihtiv Ukraina uus administratsioon on väga keerulise ülesande ees - kuidas sõbrustada Venemaaga oma suveräänsust ohtu seadmata? Nagu eeldada võis, hoiab president Janukovitš oma ametiaja alguses küll pisut enda valijate poole (see tähendab muu hulgas ka Venemaaga suhete soojendamist), kuid ei jäta arvestamata ka peamiselt Lääne- ja Kesk-Ukraina elanike läänemeelsemaid püüdlusi. Nii on Ukraina riigipea esimesel kuul külastanud Brüsselit ja Moskvat, lubades mõlemal pool suhete edendamist. Tõsi, diplomaatiliste käikude põhjal on vähemalt välja paista pisut aktiivsem tegevus Venemaaga suhete soojendamisel. Samas pole Janukovitš rutanud ellu viima kampaaniaaegset lubadust Ukraina viimisest Venemaa, Valgevene ja Kasahstani tolliliitu, mis rikuks riigi kohustusi Maailma Kaubandusorgan...
Lisateave

Halonen võiks anda Putinile korvi

Kujutis
Asjaolu, et Venemaa president on tulevaks nädalaks Mordvasse soome-ugri festivalile kutsunud Soome presidendi ja Ungari peaministri , aga mitte Eesti riigijuhi, peaks olema selgeks signaaliks meie Euroopa Liidu partneritele kutse tagasi lükata. Nii president Tarja Halonen kui peaminister Ferenc Gyurcsany paneksid tõsise kahtluse alla Euroopa Liidu solidaarsuse, kui läheksid sellele üritusele ilma Eesti kolleegita. Venemaa president on mõistagi teadlikult kutsutute nimistust välja jätnud Eesti presidendi, et vaadata, kas Soomet ja Ungarit on võimalik omatahtsi Tallinnast eemaldada. See on märkide keel, millele ei peaks meie hõimuvelled küll alluma. Vastasel juhul on jutt Euroopa Liidu solidaarsusest sattumas kerge kahtluse alla. Vähemalt Soome ja Ungari liidrite hoiakus. Muidugi võivad nii Halonen kui Gyurcsany arvata, et võtavad selle teema Mordvas üles ning avaldavad tõsist protesti Putinile, kuid siis on juba hilja. Lõhe on löödud ning eesmärk saavutatud. Moskva võib olla ärritatud, ...
Lisateave

Kahjuks pole midagi muutunud

Kujutis
Eelmisel nädalavahetusel Sotšis toimunud " Valdai klubi " kohtumise tarbeks valmistas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA-Novosti kaks interaktiivset kaarti seoses Venemaa territooriumi ajaloolise muutumisega.  Nendel on näidatud sajandite lõikes Moskva ekspansioonipoliitika kujunemist ja laienemist kuni tänase päevani välja.  Mõistagi on meile huvitav jälgida, kuidas on käsitletud Eesti "liitmine ja lahutamine" endise impeeriumiga. Nagu näete sellelt kaardilt , siis Eesti iseseisvumist peetakse territooriumi "kaotuseks" ning 1939. aastat (!!!) aga territooriumi tagasivõitmiseks. 1991. aastal aga tekkis "uus" Eesti riik. Selline on siis riigiagentuuri ametlik käsitlus. Minu arvates vajab see väga selgelt meie välisministeeriumi tähelepanu ning vastaval tasemel ka reageerimist.  Kahjuks näitavad need kaardid (teine kaart räägib suhetest naabritega), et Venemaa ametlikus käsitluses on ekspansionismi mõõde jätkuvalt väga tugev, mis ei luba adekv...
Lisateave