Mis toimub Gruusias?

Tänased uudised ühe Gruusia sõjaväeosa väidetavast valitsusvastasest mässumeelsusest vahetult enne NATO partnerlusprogrammi raames homme algavaid staabiõppusi vaid süvendab arvamist, et kellegi huvides on vägisi olukorda Gruusias tõsiselt destabiliseerida.

Osa opositsioonist on tänaseks muutunud täiesti mittekonstruktiivseks, eelistades poliitilistele läbirääkimistele liiklusblokaade. Nende ainus soov on legaalselt valitud võim kõrvaldada. See aga omakorda lõhnab lootusel provotseerida võime jõukasutusele ehk teisisõnu sisesegaduse külvamisele.

Samal ajal on Venemaa tugevdamas oma sõjalist kohalolekut Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Läinud nädalal viidi "piirivalve" eesmärgil nendesse okupeeritud aladele 1800 FSB üksuslast. Väidetavalt on seal kokku umbes 10 000 hea ettevalmistuse ja relvastusega Vene sõjaväelast.

Kõige selle juures levivad väsimatult jutud sellest, et eelolevatel kuudel võib Vene sõjamasin uuesti liikvele minna. Ühe järjekordse ennustuse või vihje leiate intervjuust tšetšeenide löögirühma Vostok endise liikmega.

Selles situatsioonis peaksid Euroopa Liidu välispoliitika juhid väga teraselt jälgima olukorda. Gruusia küsimust on võimalik otsati arutada juba eeloleval neljapäeval idapartnerluse avaüritusel Prahas, kuid loodetavasti on teema päevakorras ka ELi välisministrite järgmisel korralisel kohtumisel 18. mail.

Kommentaarid

Sandor Elias ütles …
Täiesti nõus, aga ma usun, et ajastus,mil riigipöördekatse "avastati", ei ole sugugi juhuslik. Väitsid ju ka Gruusia enda allikad, et kavatsusest teati juba 2 kuud. Ma täiesti usun, et Venemaa üritab midagi nö "susserdada", aga võib-olla tuleks ka Šaakasvilile kasuks, kui ta natukene läbipaistvamat poliitikat ajaks. Läänes need asjad nii mustvalged ju ei paista.
05 mai, 2009 22:28
KT ütles …
mnjaa ... pähe ronib paralleel - Kuveidi nimel mindi Iraaniga sõtta.
05 mai, 2009 22:42
Marko Mihkelson ütles …
Vaadake seda uudisrida: http://www.newsru.com/world/05may2009/zagovor.html
06 mai, 2009 00:11
Marko Mihkelson ütles …
või ka siit: http://www.apsny.ge/base/news-1.php
06 mai, 2009 00:24
tambet ütles …
Kui ainuke jõud, keda Venemaa tegelikult arvestab, ei tee talle selgeks, et hoidku eemale, siis tulebki uus turnee.
06 mai, 2009 16:51
Vali Dool ütles …
Eelmise sõja venepoolne viga oli vilets PR. Veast õpiti ja nüüd tehakse kõik õigesti - tekitatakse negatiivset fooni, rahulikult, samm-sammult. Ja siis juulis, kui Euroopa rahvas parasjagu meediat ei jälgi, tekib uus SRÜ riik, NATO or not. Barakk ei jaksa seal sõdida. Kooskõlastab venemaa laienemise ja tegeleb oma asjadega edasi.
07 mai, 2009 11:51
Pronto ütles …
Ma tuletaks Vali Doolile meelde, et Gruusia astus SRÜ-s välja alles 2006 aastal -- umbes tollal, kui võimuladvikus hakkas küpsema plaan Lõuna-Ossetias ning Abhaasias riigikord jõuga kehtima panna. SRÜ sees oleks see mõeldamatu olnud. Omale seljataguse garanteerimiseks hakat püüdlikult NATO-ga sahmerdama, kulutades relvastusele pea veerandi oma eelarvest ning poliitilise kapitali kogumiseks saadeti Iraaki väikeriigi kohta müstilised 2000 meest. Praeguseks on muidugi selge, et ülejooksikutel ei salli kumbki pool ning see, et sul on suurem vend, ei tähenda automaatselt seda, et ta tuleb sinu esimese kutsumise peale töölt ära ja annab kõikidele sinu klassikaaslastele, kes ennast viisakalt üleval ei pea tahvli ees korraliku keretäie.
07 mai, 2009 17:30
Vali Dool ütles …
No meid kui ülejooksikuid küll salliti. See sallimine on ikka reaalpoliitikas kinni, mitte niiväga isepäise lapse kasvatamises.
08 mai, 2009 13:25
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave