Mis toimub Gruusias?

Tänased uudised ühe Gruusia sõjaväeosa väidetavast valitsusvastasest mässumeelsusest vahetult enne NATO partnerlusprogrammi raames homme algavaid staabiõppusi vaid süvendab arvamist, et kellegi huvides on vägisi olukorda Gruusias tõsiselt destabiliseerida.

Osa opositsioonist on tänaseks muutunud täiesti mittekonstruktiivseks, eelistades poliitilistele läbirääkimistele liiklusblokaade. Nende ainus soov on legaalselt valitud võim kõrvaldada. See aga omakorda lõhnab lootusel provotseerida võime jõukasutusele ehk teisisõnu sisesegaduse külvamisele.

Samal ajal on Venemaa tugevdamas oma sõjalist kohalolekut Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Läinud nädalal viidi "piirivalve" eesmärgil nendesse okupeeritud aladele 1800 FSB üksuslast. Väidetavalt on seal kokku umbes 10 000 hea ettevalmistuse ja relvastusega Vene sõjaväelast.

Kõige selle juures levivad väsimatult jutud sellest, et eelolevatel kuudel võib Vene sõjamasin uuesti liikvele minna. Ühe järjekordse ennustuse või vihje leiate intervjuust tšetšeenide löögirühma Vostok endise liikmega.

Selles situatsioonis peaksid Euroopa Liidu välispoliitika juhid väga teraselt jälgima olukorda. Gruusia küsimust on võimalik otsati arutada juba eeloleval neljapäeval idapartnerluse avaüritusel Prahas, kuid loodetavasti on teema päevakorras ka ELi välisministrite järgmisel korralisel kohtumisel 18. mail.

Kommentaarid

Sandor Elias ütles …
Täiesti nõus, aga ma usun, et ajastus,mil riigipöördekatse "avastati", ei ole sugugi juhuslik. Väitsid ju ka Gruusia enda allikad, et kavatsusest teati juba 2 kuud. Ma täiesti usun, et Venemaa üritab midagi nö "susserdada", aga võib-olla tuleks ka Šaakasvilile kasuks, kui ta natukene läbipaistvamat poliitikat ajaks. Läänes need asjad nii mustvalged ju ei paista.
05 mai, 2009 22:28
KT ütles …
mnjaa ... pähe ronib paralleel - Kuveidi nimel mindi Iraaniga sõtta.
05 mai, 2009 22:42
Marko Mihkelson ütles …
Vaadake seda uudisrida: http://www.newsru.com/world/05may2009/zagovor.html
06 mai, 2009 00:11
Marko Mihkelson ütles …
või ka siit: http://www.apsny.ge/base/news-1.php
06 mai, 2009 00:24
tambet ütles …
Kui ainuke jõud, keda Venemaa tegelikult arvestab, ei tee talle selgeks, et hoidku eemale, siis tulebki uus turnee.
06 mai, 2009 16:51
Vali Dool ütles …
Eelmise sõja venepoolne viga oli vilets PR. Veast õpiti ja nüüd tehakse kõik õigesti - tekitatakse negatiivset fooni, rahulikult, samm-sammult. Ja siis juulis, kui Euroopa rahvas parasjagu meediat ei jälgi, tekib uus SRÜ riik, NATO or not. Barakk ei jaksa seal sõdida. Kooskõlastab venemaa laienemise ja tegeleb oma asjadega edasi.
07 mai, 2009 11:51
Pronto ütles …
Ma tuletaks Vali Doolile meelde, et Gruusia astus SRÜ-s välja alles 2006 aastal -- umbes tollal, kui võimuladvikus hakkas küpsema plaan Lõuna-Ossetias ning Abhaasias riigikord jõuga kehtima panna. SRÜ sees oleks see mõeldamatu olnud. Omale seljataguse garanteerimiseks hakat püüdlikult NATO-ga sahmerdama, kulutades relvastusele pea veerandi oma eelarvest ning poliitilise kapitali kogumiseks saadeti Iraaki väikeriigi kohta müstilised 2000 meest. Praeguseks on muidugi selge, et ülejooksikutel ei salli kumbki pool ning see, et sul on suurem vend, ei tähenda automaatselt seda, et ta tuleb sinu esimese kutsumise peale töölt ära ja annab kõikidele sinu klassikaaslastele, kes ennast viisakalt üleval ei pea tahvli ees korraliku keretäie.
07 mai, 2009 17:30
Vali Dool ütles …
No meid kui ülejooksikuid küll salliti. See sallimine on ikka reaalpoliitikas kinni, mitte niiväga isepäise lapse kasvatamises.
08 mai, 2009 13:25
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave