Iirlaste otsusest sõltub Euroopa tulevik
Eeloleval neljapäeval leiab Iirimaal aset kauaoodatud ja Euroopa tulevikule ülioluline referendum Lissaboni lepingu üle. Iirimaa on teatavasti ainus Euroopa Liidu liikmesmaa, kus reformileppe osas vastavalt kohalikule seadusandlusele peetakse rahvahääletus.
Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on napp edumaa nendel, kes toetavad Lissaboni leppe heakskiitmist. Vastavalt täna avaldatud küsitluse tulemustele hääletaks nelja päeva pärast leppe poolt 42 ja vastu 39 protsenti iirlastest.
"Jah"-kampaaniale on tõsiseks ohumärgiks siiski teadmine, et leppe eitajate osakaal on viimasel paaril nädalal jõudsalt kasvanud. Samas on oluline lisada, et nende hulgas, kes kindlasti tulevad valima, juhivad "jaatajad" 9 protsendipunktiga.
Kõik Iirimaa erakonnad, välja arvatud vasakpoolne Sinn Fein (Gerry Adams), pooldavad Lissaboni lepet. Eks osati ole see referendum ka uuele peaministrile Brian Cowenile teatavaks usaldushääletuseks.
Tänaseks on Lissaboni leppe ratifitseerinud 14 liikmesmaad, nende seas näiteks Prantsusmaa, Poola, Saksamaa, Leedu ja Läti. Vahetult enne Iiri referendumit teeb oma otsuse ka Riigikogu. Kolmapäeval, 11. juunil hääletab Eesti parlament Lissaboni leppe heakskiitmise poolt. Kõik meie parlamendis esindatud kuuest fraktsioonist on sellekohase seisukohaga juba esinenud. Muidugi ei saa välistada, et mõni üksik "isemõtleja" oma fraktsioonile ka vastu hääletab.
Aga tagasi Iirimaale. Kui peaks siiski minema sedasi, et madala hääletusaktiivsuse puhul tuleb referendumil eitav tulemus, satub Euroopa Liit ikka väga tõsisesse oleluskriisi. Minigit varuplaani ehk Plaani B ei eksisteeri. Sisuliselt võib iirlaste "ei" anda võimaluse Euroopa Liidu tegelikuks kahekiiruseliseks arenguks.
Mõistagi hoiavad kõige enam hinge kinni prantslased, kes asuvad 1. juulil Euroopa Liitu juhtima. Mai lõpul koos kolleegidega Pariisis käies võis tõdeda, et Iirimaa "ei" lööks kogu Prantsusmaa eesistumise segamini. Samas võib see Pariisi sundida samas vaimus mõtlevaid riike enda ümber koondama ning Euroopa Liidu sisemist reformimist omakeskis arutama.
Eestile oleks Iirimaa "ei" kindlasti halb uudis. Meile on väga oluline, et Euroopa Liit suudaks oma tänases suuruses võimalikult efektiivselt ühispoliitikat kujundada. Just selleks on ka Lissaboni lepe parem, kui kehtiv Nice'i lepe.
Mõistagi ei lammutaks Iirimaa "ei" Euroopa Liitu, kuid sisereformi teistkordne läbikukkumine ei mõju kindlasti positiivselt. Eriti, kui arvestada neid globaalseid väljakutseid Venemaast toidu- ja kütusehindadeni, mis meid varitsevad.
Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on napp edumaa nendel, kes toetavad Lissaboni leppe heakskiitmist. Vastavalt täna avaldatud küsitluse tulemustele hääletaks nelja päeva pärast leppe poolt 42 ja vastu 39 protsenti iirlastest.
"Jah"-kampaaniale on tõsiseks ohumärgiks siiski teadmine, et leppe eitajate osakaal on viimasel paaril nädalal jõudsalt kasvanud. Samas on oluline lisada, et nende hulgas, kes kindlasti tulevad valima, juhivad "jaatajad" 9 protsendipunktiga.
Kõik Iirimaa erakonnad, välja arvatud vasakpoolne Sinn Fein (Gerry Adams), pooldavad Lissaboni lepet. Eks osati ole see referendum ka uuele peaministrile Brian Cowenile teatavaks usaldushääletuseks.
Tänaseks on Lissaboni leppe ratifitseerinud 14 liikmesmaad, nende seas näiteks Prantsusmaa, Poola, Saksamaa, Leedu ja Läti. Vahetult enne Iiri referendumit teeb oma otsuse ka Riigikogu. Kolmapäeval, 11. juunil hääletab Eesti parlament Lissaboni leppe heakskiitmise poolt. Kõik meie parlamendis esindatud kuuest fraktsioonist on sellekohase seisukohaga juba esinenud. Muidugi ei saa välistada, et mõni üksik "isemõtleja" oma fraktsioonile ka vastu hääletab.
Aga tagasi Iirimaale. Kui peaks siiski minema sedasi, et madala hääletusaktiivsuse puhul tuleb referendumil eitav tulemus, satub Euroopa Liit ikka väga tõsisesse oleluskriisi. Minigit varuplaani ehk Plaani B ei eksisteeri. Sisuliselt võib iirlaste "ei" anda võimaluse Euroopa Liidu tegelikuks kahekiiruseliseks arenguks.
Mõistagi hoiavad kõige enam hinge kinni prantslased, kes asuvad 1. juulil Euroopa Liitu juhtima. Mai lõpul koos kolleegidega Pariisis käies võis tõdeda, et Iirimaa "ei" lööks kogu Prantsusmaa eesistumise segamini. Samas võib see Pariisi sundida samas vaimus mõtlevaid riike enda ümber koondama ning Euroopa Liidu sisemist reformimist omakeskis arutama.
Eestile oleks Iirimaa "ei" kindlasti halb uudis. Meile on väga oluline, et Euroopa Liit suudaks oma tänases suuruses võimalikult efektiivselt ühispoliitikat kujundada. Just selleks on ka Lissaboni lepe parem, kui kehtiv Nice'i lepe.
Mõistagi ei lammutaks Iirimaa "ei" Euroopa Liitu, kuid sisereformi teistkordne läbikukkumine ei mõju kindlasti positiivselt. Eriti, kui arvestada neid globaalseid väljakutseid Venemaast toidu- ja kütusehindadeni, mis meid varitsevad.
Kommentaarid
minu eelmises lauses on see viide ja seetõttu jutumärgistamine õigustet. sinu tekstis kandis see ironiseerivat märki - aga antud kontekstis on see halb. vähemalt minu meelest.
Marko, mis sina arvad, millist kasu Eesti sellest leppest saab?
Tatsutahime: Eestile on kasulik eeskätt see, et EL oleks otsustusvõimeline. Mida enam toimib ühispoliitikate ja solidaarsusmudel, seda parem meile. Vastasel korral on kahepoolsete diilide kihk liiga suur. Lissaboni lepe ei lahenda kõiki probleeme, kuid on samm kindlasti sisemiselt efektiivsema ning ühispoliitikatele suunatud ELi suunas. Nice'i lepe on paraku "moraalselt" aegunud.