Minister Lavrovi Lääne-vastane manifest

Kohe kuidagi ei saa ei üle ega ümber Venemaast. Kuigi võiks ju arvata näiteks sellest, kas Liibanon on uue kodusõja lävel või mitte ning mida võiks endaga kaasa tuua Iraani presidendi külaskäik Minskisse. Ometi tõmbab vähemalt hetkel minu tähelepanu rohkem Venemaa välisministeeriumi kodulehel täna avaldatud minister Sergei Lavrovi artikkel "Globaalse poliitika tänane ja homne päev: vaade Moskvast".

Tegemist on sisuliselt jätkuga sellele jõulisemale Vene välispoliitilisele liinile, millele pani aluse president Putin oma veebruarikuises Müncheni kõnes. Lavrov viitab viimasele korduvalt, rõhutades koguni, et selle kõnega märgiti ära "vabaduse territoorium (loe: Venemaa) - arvamus- ja sõnavabadus rahvusvahelistes suhetes".

Ehk siis teiste sõnadega, kui Lavrov ütleb, et Venemaa on saavutanud rahvusvahelise iseseisvuse - siis ennekõike mõtleb ta iseseisvumist Lääne, eeskätt Ameerika Ühendriikide diktaadi alt.

Jutu läbivaks mõtteks on, et maailma julgeolekupilt muutub "multipolaarseks" (Primakovi mantra) ning selle üheks võtmeosiseks on mõistagi Venemaa oma rikkalike maavarade ning energiaressurssidega.

Venemaa soov olla aktiivsem ja kaasarääkivam jõud maailmapoliitikas on arusaadav. ÜRO julgeolekunõukogu alaliselt liikmelt midagi muud eeldada oleks naiivne. Kuid Müncheni kõne vaimus ehitatav nägemus ümbritsevast maailmast on minu arvates küll mitte edasiminek 21. sajandi väljakutsetga võitlemisel, vaid selge tagasikäik mõjuväljade maailma juurde, mida me nägime 19. ja 20. sajandil.

Lavrov räägib küll vajadusest rahvusvahelisi suhteid deidologiseerida (mida see küll peaks siiski tähendama?), kuid samas annab ta teiste mõtete kaudu märku, et Venemaa paneb pahaks "demokratiseerimismänge" oma vahetus naabruses. Seega ühest küljest on Venemaa "suveräänne demokraatia", kuid teisalt tahab ta säilitada "sajanditepikkuse Venemaa traditsiooni". Viimasega loob Lavrov koguni võrdusjoone Putini Venemaa ja Peeter I Venemaa ning tema väljakutsete vahele.

Igatahes on selge, et tänane Venemaa positsioneerib ennast jõulisemas vastandumises läänemaailmale ning eeskätt Ameerika Ühendriikidele. Selle põhjal võib teha ühe paljudest järeldustest - Venemaa ja Lääne suhted liiguvad paraku mõõduka jäätumise suunas. Samaara kohtumine oli vaid üheks tähiseks sellel teel.

Kommentaarid

KT ütles …
eks see ole jah diskursuse valik - kas vastuseis või koostöö.

aga ega tuu pole ilu pärast, tuu om häda pärast. VF jaoks tema praeguse eliidi silme läbi muud võimalust eriti polegi - Moskva tunneb end tugevamini vastuseisus. koostöö e. rahu perioodidel on Venemaa alati nõrgem olnud. konflikt aga võimaldab mobiliseeruda.
21 mai, 2007 20:30
Anonüümne ütles …
"Reedel, 25. mail kella 12.30-14.30 saab tasuta euroinfo telefonil 800 3330 esitada küsimusi Euroopa Liidu välispoliitika kohta. Vastab Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson.

Infopäevaks andsid tõuke euroinfo telefonile laekunud, hiljutistest
sündmustest ajendatud kõned, mis puudutavad Euroopa Liidu välispoliitikat.

Infopäev on ühtlasi hea võimalus küsida 17.-18. mail aset leidnud Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise kohta."

loodan, et ka siinsetel lugejatel on, mille kohta Venemaal ja/või EL-suunal huvi tunda. edu homseks!

ise olen taaskord kutsutud Taipeisse Aafrika Päeva tähistamisele, mis on eelneva kogemuse põhjal alati väga soliidselt korraldatud siinsete Aafrika saatkondade ühistöös.

eelmisel aastal austas meid isiklikult ka Tema Majesteet Svaasimaa kuningas, sel aastal korraldab Malawi.

niiet edu meile mõlemale välissuhtlemises ;)
(p.s., huvitav, et ei Euroopa Komisjoni ega siinsed EL liikmesriikide esindused Euroopa Päeva diplomaatilisele korpusele korralda)
24 mai, 2007 14:48
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave