Kas vesi võib põhjustada tuumasõda?


Inimtegevuseks vajalikud ressursid on läbi aegade olnud väiksemate ja suuremate konfliktide üheks ajendiks. 21. sajand pole siin mingiks erandiks. Paljud tänased konfliktid omavad kokkupuudet eeskätt kontrolliga energiaressursside üle.

Venemaa rahvusliku julgeoleku strateegia aastani 2020 ütleb näiteks otse, et energiajulgeolek võib viia eriti Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias konfliktide puhkemiseni. Suuri vaidlusi võib tekitada ka kliimamõjutuste tõttu avaneva Arktika ressursside jaotus.

Kuid energiaressursid pole kaugeltki ainsad võimalikud konfliktitekitajad. Üha enam on probleeme loomas kontroll vee või täpsemini magevee ressursside üle. Eriti terav on see probleem juba täna kogu laiemas Lähis-Idas.

Üks viimaseid vastavasisulisi analüüse annab väga huvitava ja detailse ülevaate veeprobleemidest kahe tuumariigi - India ja Pakistani suhetes. Nagu nähtub, algasid kaasaegsed veevaidlused juba enam kui poolsada aastat tagasi (vaata Indus Water Treaty, 1960). Tänaseks on aga olukord järk-järgult teravnenud.

Regioonis kiirelt kasvav rahvaarv, püsiv vaidlus Kashmiri üle ning India võimalused Pakistani suunduvate jõgede "tammistamiseks" võivad viia olukorrani, kus mõnede analüütikute arvates võib juba 2013. aastal Pakistanist kujuneda püsiva katastroofi piirkond.

Nii on üks Pakistani juhtiva ajalehe toimetaja öelnud, et kui "meie veeprobleemide lahendamiseks tuleb meil alustada tuumasõda India vastu, siis me seda ka teeme". Küll mitte nii dramaatiliselt, kuid ikkagi piisava selgusega teatas eelmisel kuul Pakistani välisminister Quresh, et veeprobleemide lahendamata jätmine võib viia konfliktideni.

Kommentaarid

Tõnu Pihelgas ütles …
Minu mäletamistmööda oli Iisreali Liibanoni 2006. aastal toimunud sõja üheks ajendiks Shebaa Farmi kuuluvus. Iisreal olevat Shebaa farmi alad okupeerituna hoidnud. Kui uurisin liibanonlastelt 2006. aasta augustis, miks see farm neile nii oluline on, siis vastati, et farmi aladel asub vesi.
21 juuli, 2009 13:36
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave