Poliitilised superstaarid ei ole demokraadid


USA president Barack Obama on nautinud viimastel kuudel tõelise superstaari staatust. Veel poolteist aastat tagasi ei teadnud temast maailmas tõsiselt keegi. Täna on mõned emotsionaalsed kommentaatorid teda võrrelnud rokitähe staatusega, kellel on miljoneid fänne üle maailma.

Kuid Obama pole rokitäht. Demokraatliku riigi presidendina ei saa ta olla jäägitult positiivne figuur. Normaalselt toimiva vaba ühiskonna aluseks on arvamuste paljusus. Üks asi on vähese vastutusega deklaratiivses kampaaniamelus ning kirutud presidendi järel särada, teine aga reaalselt kokku puutuda konkreetsete probleemide lahendamisega.

Nii ongi reaalne maailm seisu korrigeerimas. Viimased küsitlused näitavad, et Obama jäägitu populaarsus hakkab tasapisi hõrenema. Esimest korda oma presidendiks oleku ajal on rahva toetus langenud alla 60 protsendi (mis on siiski endiselt kõrge). Eriti on USAs praegu teemaks tervishoiureform, mis on leidnud Kongressis tugevat vastuseisu.

Ainuüksi sellised rasked teemad kui majanduskriis kodus rekordilise eelarvedefitsiidiga ning lõputuna paistev sõda Afganistanis ei ole kuigi kerged väljakutsed. Eriti siis, kui eesmärk on olla populaarne.

Poliitilised superstaarid pole demokraadid. Need saavad olla vaid despoodid, kes valitsevad kinnist ning hirmuga koos hoitud riiki. Poliitilised superstaarid olid Hitler ja Stalin. Täna võib pisemaid kandidaate nende kõrvale passitada, kuid õnneks pole keegi sellist mõõtu võtta suutnud. Siit võiks ju järeldada, et poliitilised superstaarid on maailmale pigem ohuks.

President Obama tegelik suurus ning tugevus ilmneb alles paari aasta pärast. Just selleks ajaks peaks olema selge, mis on saanud tema "avatud uste välispoliitikast" ning koduse majanduse toimekõvera mõjutamisest.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Loogikat on su jutus kyll raske leida. Obamal oli suur toetus, sest eelmine valitsus oli asjad niiiiiiiiiii ambrisse ajanud, kui veel voimalikki. Nyyd ta toetus vaheneb, sest eelmise administratsiooni korraldatud jamadest valjatulemiseks on vaja ranki otsuseid. (sulle arusaadavamalt: miks Mart Laar alati kaotab peale yhte edukat valitsemisperioodi? sest ta peab tegema raskeid otsuseid)
Poliitilised superstaarid on olnud nt Felipe Gonzales, Gandhi, Nelson Mandela. Ei saa kyll oelda, et nad on maailmale ohuks.
Mis on sinud artikli mote, jaab selgusetuks. voi teed otsetolget fixnewsist?
20 juuli, 2009 16:26
Marko Mihkelson ütles …
Anonüümsele: küsimus pole selles, kui raskeid otsuseid Obamal tuleb teha (need on tõesti rasked), vaid kuidas ning milliste vahenditega ta neid teha üritab. Ehk siis küsimus, kas kampaaniaaegne käitumine on paslik ka siis, kui tuleb teha keerulisi otsuseid. Nii sise- kui välispoliitikas. Eks muidugi ole siin ka (uuel) meedial oma roll mängida.

Gandhi, Mandela ja teised on kahtlemata maailmatähendusega figuurid. Nende erakordsus muidugi oli seotud ka erakordsete sündmustega.

Veidi laiendades - ka meil siit kodust on näiteid, kuidas äkiline poliitiline populaarsus on mõjutanud poliitiliste otsuste kvaliteeti.
20 juuli, 2009 19:53
Vahur Koorits ütles …
Ma küsiks siis nüüd ära küsimuse, mis mul juba mõnda aega on meeles mõlkunud, nimelt, kas Bush oli teie arvates Eestile parem USA president kui Obama praegu on? Ma tean, et Eesti välispoliitika tegijad enamasti eelistasid McCaini, ka teie eelistust nende kahe vahel polegi vist mõtet küsida.
21 juuli, 2009 13:53
Marko Mihkelson ütles …
Obama populaarsus on väiksem kui Bushil pärast esimest kuut kuud:
http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/northamerica/usa/barackobama/5880717/Barack-Obama-ratings-fall-as-polls-show-honeymoon-may-be-over.html
22 juuli, 2009 00:16
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave