Obama eelseisvast visiidist Moskvasse


Laulupeo melu siin Eestis ja iseseisvuspäeva pidustused USAs ei hajuta siiski täielikult rahvusvahelise elu sõlmuudiseid. Üheks nendest on kindlasti esmaspäeval algav president Barack Obama kahepäevane visiit Moskvasse.

Sellest sündmusest on juba ette palju räägitud. Seisukohad on vastakad. Kohtumise peategelased ise on ühest küljest lootmas reset-nupu toimimist, teisalt kõlavad jällegi vastastikku kerged ribilöögid.

Obama kohtumised president Medvedevi ja peaminister Putiniga mingit põhimõttelist murrangut kaasa ei too. Tõsi, majanduskriis võib olla pisukeseks kaasaaitajaks poolte lähenemisele ning seeläbi üksikutes küsimustes taktikaliste kokkulepete saavutamisele. Seda võib oodata mõningates sõjalise koostöö küsimustes. Olgu see siis START leppe uuendamine või näiteks Afganistani ja Põhja-Korea teema.

Samas pole vähimatki alust arvata, et Obama ja Medvedev jõuaksid suhetes mingile uuele tasandile. Pigem on õigus nendel analüütikutel (eriti Venemaal), kes hindavad kohtumise iseloomu Külma sõja ajast tuttava õhustikuga.

Kuidas saabki eeldada midagi enamat, kui isegi Venemaa president Medvedev on viidanud oma viimastes avaldustes uue Külma sõja võimalikkusele. President Obamal seisab ees tõsine katsumus mitte libastuda oma muutustejanulises hoiakus võimalikele diplomaatilistele pisilõksudele.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
On üks aspekt, mida ma pole näinud, et arutatakse:

Roomlased tõid läbirääkimistele sellised mõisted nagu "lepingud ebavõrdset ja võrdsete poolte vahel. Viimane tähendab seda, et lepingukohustused üksteise suhtes on tasa.( Teatavasti on Abhaasia president avalikult tunnistanud, et Abhaasia-Venemaa lepingud on lepingud ebavõrdsete poolte vahel, st üks pool, tugevam, dikteerib tingimused, Venmaa muidugi) NLu( nüüd Venemaa) ja USA vahelised lepingud on ikka olnud võdsete kohustustega.

Enamasti vasakpoolsemate vaadetega rahvas on süüdistanud USAd selles, et miks USA ei anna Venele julgeolekugarantiisid või ei tunnista Venemaa mõjusfääri.

Pange nüüd see ja eelnev kokku ja küsige endalt: kas Venmaa on võimeline andma USAle julgeolekugarantiisid või on valmis tunnistama USA mõjusfääri? ( rääkimata sellest, mida üldse USA sfääridena tunnistataks(Ukrainas ja Gruusia ka?)

Juhul, USA "armulikkusest" pakukski Kremlile mingeid garantiisid, tähendaks see seda, et Moskvat käsitletakse nõrgema poolena ja sellega ei oldaks Kremlis mitte mingil juhul nõus; pakkumised lükataks tagasi, isegi et võetaks solvanguna.


Salasilm.
05 juuli, 2009 13:25
Anonüümne ütles …
Eks peale Obama visiiti siis selgub, kas venelastele pakuti mingit head kokkulepet või mitte. Kui rünnatakse uuesti Gruusiat siis järelikult USA ei allunud seekord venelaste väljapressimisele.

Sandy Casar
06 juuli, 2009 21:57
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave