Obama eelseisvast visiidist Moskvasse
Laulupeo melu siin Eestis ja iseseisvuspäeva pidustused USAs ei hajuta siiski täielikult rahvusvahelise elu sõlmuudiseid. Üheks nendest on kindlasti esmaspäeval algav president Barack Obama kahepäevane visiit Moskvasse.
Sellest sündmusest on juba ette palju räägitud. Seisukohad on vastakad. Kohtumise peategelased ise on ühest küljest lootmas reset-nupu toimimist, teisalt kõlavad jällegi vastastikku kerged ribilöögid.
Obama kohtumised president Medvedevi ja peaminister Putiniga mingit põhimõttelist murrangut kaasa ei too. Tõsi, majanduskriis võib olla pisukeseks kaasaaitajaks poolte lähenemisele ning seeläbi üksikutes küsimustes taktikaliste kokkulepete saavutamisele. Seda võib oodata mõningates sõjalise koostöö küsimustes. Olgu see siis START leppe uuendamine või näiteks Afganistani ja Põhja-Korea teema.
Samas pole vähimatki alust arvata, et Obama ja Medvedev jõuaksid suhetes mingile uuele tasandile. Pigem on õigus nendel analüütikutel (eriti Venemaal), kes hindavad kohtumise iseloomu Külma sõja ajast tuttava õhustikuga.
Kuidas saabki eeldada midagi enamat, kui isegi Venemaa president Medvedev on viidanud oma viimastes avaldustes uue Külma sõja võimalikkusele. President Obamal seisab ees tõsine katsumus mitte libastuda oma muutustejanulises hoiakus võimalikele diplomaatilistele pisilõksudele.
Kommentaarid
Roomlased tõid läbirääkimistele sellised mõisted nagu "lepingud ebavõrdset ja võrdsete poolte vahel. Viimane tähendab seda, et lepingukohustused üksteise suhtes on tasa.( Teatavasti on Abhaasia president avalikult tunnistanud, et Abhaasia-Venemaa lepingud on lepingud ebavõrdsete poolte vahel, st üks pool, tugevam, dikteerib tingimused, Venmaa muidugi) NLu( nüüd Venemaa) ja USA vahelised lepingud on ikka olnud võdsete kohustustega.
Enamasti vasakpoolsemate vaadetega rahvas on süüdistanud USAd selles, et miks USA ei anna Venele julgeolekugarantiisid või ei tunnista Venemaa mõjusfääri.
Pange nüüd see ja eelnev kokku ja küsige endalt: kas Venmaa on võimeline andma USAle julgeolekugarantiisid või on valmis tunnistama USA mõjusfääri? ( rääkimata sellest, mida üldse USA sfääridena tunnistataks(Ukrainas ja Gruusia ka?)
Juhul, USA "armulikkusest" pakukski Kremlile mingeid garantiisid, tähendaks see seda, et Moskvat käsitletakse nõrgema poolena ja sellega ei oldaks Kremlis mitte mingil juhul nõus; pakkumised lükataks tagasi, isegi et võetaks solvanguna.
Salasilm.
Sandy Casar