Lihtsalt üks kiri, ilma kommentaarideta


Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Kas keegi hea inimene võiks pisut maakeeles refereerida? Ei pursi venet, kahjuks.

Jutt käib vist "ajaloo võltsimisest"?

Tänu ja kiitus.
01 juuli, 2009 23:44
Marko Mihkelson ütles …
Jutt tõesti ajaloo võltsimisest. Lühidalt: selle kirjaga püütakse Venemaa teaduste akadeemias panna inimesi teineteise peale kaebama ning välja selgitama, kes ja kuidas võitleb ajaloo võltsimise vastu. Kirja autor akadeemik Tishkov on lubanud kirja tagasi kutsuda.
02 juuli, 2009 09:19
Oop ütles …
Ehk siis: "1. Palun loetlege ajaloovõltsingud teie valdkonnas. 2. Palun loetlege ajaloovõltsijad teie instituudis."

Jälle hakatakse kahjureid välja selgitama.
02 juuli, 2009 11:11
Toomas ütles …
Mõni samm on veel Orwelli tõeministeeriumist puudu :)
Samas on naljakas, kuidas Venemaal asutused ja inimesed reageerivad kõigele totalitaarsele groteskselt üle - käivituvad koheselt tsaariajast ja nõukaajast tuttavad mustrid. Sageli tundub, et need mustrid käivituvad iseenesest, ilma Kremli otsese lükketa - piisab vaid vihjest...
02 juuli, 2009 11:40
Oop ütles …
Inimesed on ajaloolisest kogemusest õppinud. "Venemaa tervishoiuministeerium hoiatab: vihjete mõistmine on kasulik teie tervisele!"
02 juuli, 2009 11:49
tambet ütles …
Eks see ole üks näide aktiivselt truualamlikust mõtlemisest, mis sageli lauslolluseks muutub. Vene viimase aja meediast on sarnaseid näiteid kogu aeg võtta.
02 juuli, 2009 17:50
Anonüümne ütles …
Ajaloohariduse rindelt tuleb samuti "põnevaid" uudiseid - http://www.novayagazeta.ru/data/2009/071/00.html
06 juuli, 2009 10:57
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Venemaa suurim julgeolekuoht ilmutas ennast taas

Tänahommikused ohvriterohked pommiplahvatused Moskva olulisimal metrooliinil kinnitavad kahjuks juba varasemat teadmist, et riigi sisemise julgeoleku suurim oht peitub keskvõimu saamatus tegevuses Põhja-Kaukaasias. Ma nimetaksin seda Tšetšeenia lõksuks, kuhu esimesena astus juba 1994. aastal toonane Venemaa  president Boriss Jeltsin. Alates sellest ajast on Venemaa keskvõim, eriti aga Vladimir Putin, püüdnud Tětšeenias ja laiemalt Põhja-Kaukaasias toimuvat kasutada oma võimumängudes. Kahjuks on Kremli ja Venemaa eriteenistuste tegevus aastatega mitte rahustanud piirkonnas toimuvat ja taandanud sealt lähtuvat ohtu, vaid pigem vastupidi. Ainuüksi eelmisel aastal hukkus Põhja-Kaukaasias toimunud rünnakutes enam kui 700 inimest. Kaukaasia Emiraati taotlevate islamivõitlejate mobiilusu ja arvukus on eriti viimasel paaril aastal märgatavalt kasvanud. Moskva metrooplahvatused on ilmselt viiteks Põhja-Kaukaasias pingestunud olukorrale. Alles hiljuti kuulutas islamivõitlejate juht Dok...
Lisateave

Kahjuks pole midagi muutunud

Kujutis
Eelmisel nädalavahetusel Sotšis toimunud " Valdai klubi " kohtumise tarbeks valmistas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA-Novosti kaks interaktiivset kaarti seoses Venemaa territooriumi ajaloolise muutumisega.  Nendel on näidatud sajandite lõikes Moskva ekspansioonipoliitika kujunemist ja laienemist kuni tänase päevani välja.  Mõistagi on meile huvitav jälgida, kuidas on käsitletud Eesti "liitmine ja lahutamine" endise impeeriumiga. Nagu näete sellelt kaardilt , siis Eesti iseseisvumist peetakse territooriumi "kaotuseks" ning 1939. aastat (!!!) aga territooriumi tagasivõitmiseks. 1991. aastal aga tekkis "uus" Eesti riik. Selline on siis riigiagentuuri ametlik käsitlus. Minu arvates vajab see väga selgelt meie välisministeeriumi tähelepanu ning vastaval tasemel ka reageerimist.  Kahjuks näitavad need kaardid (teine kaart räägib suhetest naabritega), et Venemaa ametlikus käsitluses on ekspansionismi mõõde jätkuvalt väga tugev, mis ei luba adekv...
Lisateave

Playboy kaanetüdruk ja Eesti välispoliitika

Kujutis
Ma pole küll nädalalehe The Baltic Times pidev lugeja, kuid teinekord, eriti lendudel, satub see ikka silme ette. Tegemist on ühe vähese, kui mitte ainukese ingliskeelse trükiväljaandega, mis kajastab Baltikumis toimuvat. Ma pole kursis, kes on selle väljaande taga täna ning mis on toimetuse juhtliin, kuid eriti viimasel ajal olen märganud toimetuse väga kummalisi valikuid ja ajakirjanduslikult küsitava väärtusega lugude ilmumist. Eilsel tagasilennul Riiast võtsin lugeda BT viimast numbrit (August 20-26, #668). Arvamusküljel vaatas vastu pealkiri: "The Difficult Lessons of Estonia's Foreign Policy", autoriks Tartu ülikooli " political scientist and foreign policy analyst " Anna-Maria Galojan (foto: Playboy repro). Mõnevõrra ambitsioonika tiitliga ennast pärjanud Galojani lugu on üks kummalisemaid arvamusi, mida ma viimastel aastatel olen Eesti välispoliitika kohta lugenud. Ta räägib sellest, kuidas Eesti poliitikud ja diplomaadid käsitlevad demokraatiat, inim...
Lisateave