Kuidas valida ja määrata eurovolinikku


Mida lähemale sügisele, seda suurema tähelepanu omandab küsimus meie järgmisest esindajast Euroopa Komisjonis. Tõsi, kui täpne olla, siis jutt pole mitte esindajast, vaid Eesti poolt nimetatud volinikust Euroopa Komisjoni järgmises koosseisus.

Meie mitmed meediaväljaanded on juba mõnda aega püüdnud mõistatada, kuidas ja mil moel Eesti poolt nimetatud volinik ametisse saab. Tänaseks on teada, et suure tõenäosusega võiks uus komisjoni koosseis kokku tulle pärast 1. novembrit. See aga tähendab, et Eestil on veidi aega oma otsuse tegemiseks.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena näeksin eelolevat protsessi sellisena. Esiteks peaks see olema läbipaistev ja kõigile arusaadav. Seda sellepärast, et tegemist ei ole valimise ja seeläbi vahetu poliitilise vastutuse võtmisega, vaid Eestile kõrgeima rahvusvahelise ametikoha täitmisega.

Nagu 2004. aastal nii ka nüüd määrab uue voliniku valitsus. See on üldine tava Euroopas. Seetõttu on väga tõenäoline, et Eesti volinik tuleb kas Reformierakonnast või IRList. Minu teada on Reformierakond rääkinud Siim Kallase jätkamise toetamisest, IRL pole teemat veel arutanud. Mingit arutelu pole seetõttu ka valitsuse tasandil olnud.

Kui ühiskandidaat on selgunud, tuleks otsustamise eelfaas viia kindlasti ka parlamenti. Sarnaselt, nagu väliskomisjon tutvub Eesti uute suursaadiku kandidaatidega, nii peaks ka Euroopa Liidu asjade komisjon tutvuma Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiga. Kuulamised ei omaks küll siduvat juriidilist, vaid soovituslikku iseloomu.

Riigikogu eurokomisjon on vastvalt seadusele üheks keskseks kohaks Eesti tegevust Euroopa Liidus puudutavas otsustusprotsessis. Seetõttu on igati loogiline, et ka Euroopa kõrgetele ametikohtadele määratavad isikud tutvustaksid enne lõppotsuse tegemist valitsuse poolt ka parlamendikomisjonile oma seisukohti.

Eesti esimest viit aastat Euroopa Liidus analüüsides jõudis Riigikogu komisjon järeldusele, et eelkirjeldatud menetlus vastaks kõigiti meie heale väljakujunenud praktikale.

Eestile on kõige olulisem selle juures, et meie kandidaat näiteks Euroopa Komisjoni voliniku kohale oleks võimeline konkureerima võimalikult arvestatavama positsiooni eest. Senine kogemus on Eestile olnud kindlasti positiivne.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
IRLs arutatakse küll ja eriti agaralt arutab seda Mart Laar. Käib teine juba külakorda toetust lunimas. Jah, ma tean, et selle peale ei saa ametlikult midagi väita.
30 juuli, 2009 11:55
Anonüümne ütles …
No tegelikult on asi muidugi nii, et voliniku määrab siiski IRL. Kõigil on Reformierakonnast juba nii kõrini, et teised parteid oleks tõenäolislt valmis toetama IRL-kandidaati.
30 juuli, 2009 17:56
Anonüümne ütles …
Ja aga et ainult siiski ma ei näe valitsuses veel teisi parteisid pääle irli ja rehvormi. Nii et teistel on siin demokraatlikult vaikimisõigus.
30 juuli, 2009 18:13
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave