Obamal peaks olema Venemaast läbilõikepilt

Kas kahe päevaga on võimalik tajuda, mis Venemaal tegelikult toimub? President Obama visiit Moskvasse lõpeb homme hommikul, kuid kõik kohtumised (fotol tänane kohtumine Mihhail Gorbatshjoviga, whitehouse.gov) on juba peetud. Ma usun, et USA riigipea ning tema meeskond said selle lühikese ajaga parima läbivaate Venemaast, mis nii kiirelt võimalik saada. Iseasi on küsimus, mis selle teadmisega nüüd pihta hakatakse.

Kui president Medvedev ja peaminister Putin andsid ettekujutuse Kremli ametlikust liinist ning mõlema personaalsest "keemiast", siis kohtumisel Vene opositsioonitegelastega (sealhulgas Boriss Nemtsov, Vladimir Rõzhkov, Garri Kasparov, Gennadi Zjuganov) ei jäänud rääkimata ka riigi kõige valusamad probleemid.

Kuigi Obama kuulutas tänagi , et Venemaal ja USAl on ühised huvid, siis ilma teatud ühisosata väärtuste vallas ei kesta need huvid (ükskõik kui kasutoovad) kuigi kaua. Täpsemini öeldes pole võimalik Külma sõja järgset usaldust kasvatada ilma kasvõi osaliseltki kattuva ideoloogilise ning maailmanägemusliku ühisruumita.

USA presidendi visiidi peamiseks järelduseks näib tõdemus, et suurte loosungite (suhete ümberlülitamine ning Külma sõjaga lõpliku lõpparve tegemine) taga on veel tükk tühja maad. Ühised huvid on küll olemas, kuid neid tõlgendatakse erinevalt. Ehk teisisõnu võib see ühisosa mingil hetkel ootamatult hajuda ja pinged uuesti kasvada.

Näiteks Afganistan. Venemaa on mõistagi huvitatud, et Taliban ei tugevneks Afganistani põhjaosas ega ähvardaks Kesk-Aasiat (eeskätt Tadzhikistan ja Usbekistan). Viimasel ajal on olnud mitmeid kokkupõrkeid islamistide ja Vene piirivalvurite vahel Tadzhikistanis.

Teisalt on Venemaa jällegi huvitatud sellest, et ei Iraani avanemine ega ka Afganistani rahunemine ei toimuks liiga kiires tempos. Kui üldse. Mõlemal juhul on mängus energiapoliitika ning suured geopoliitilised järelmõjud.

Mõjusfääride poliitika on teema, mida Obama püüdis kõigiti kõnelustelt taandada. Samas on selge, et tänane Venemaa juhtkond, kelle meelest Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof, vaevalt üleöö ümber mõtleb. Sellest saab kogu ümberlülitamispoliitika suurimaid komistuskive.

Kuid nii või teisiti võib Obama Moskva-visiiti pidada pigem kordaläinuks. Nüüd on vaja suurtele loosungitele tekitada reaalset sisu. See saab olema aga väga keeruline ülesanne. Kui see õnnestub, on võitjaid rohkem kui kaotajaid.