USA-Vene paremad suhted on Eesti huvides


USA presidendi Barack Obama esimene visiidipäev Moskvas (foto: whitehouse.gov) lõi õrna pinnase suhete soojendamiseks Venemaaga. Nagu eeldada võiski, teatasid presidendid täna tuumarelvastuse vähendamise raamotsusest (lõplik lepe tuleb sõlmida enne 5. detsembrit) ning militaarkoostöö osalisest taastamisest. Viimase puhul on huvi keskmes Afganistan.

Ühisel pressikonverentsil teatas Obama kokkuleppest, mille põhjal luuakse kahepoolne komisjon erinevaid valdkondi (alates tuumakoostööst kodanikuühiskonna teemadeni) puudutavate küsimuste arutamiseks. Kuigi suuresti meenutab see 1990ndatel aastatel toiminud Gore-Tshernomõrdini komisjoni töövormi, on see siiski mõningane edasiminek usalduse taastamise suunas.

Presidentide esinemine jättis mulje, et pooled on huvitatud suhete edendamisest ning on valmis selle nimel ka vastutulekuid tegema. President Obama andis siiski mõista, et Georgia territoriaalne terviklikkus ning raketikilbi teema ei saa olla kompromisside sisuks. Kuidas tuumarelvastuse vähendamises lõplikult kokku lepitakse, näitavad lähemad kuud.

Üksikud märgid USA ja Venemaa suhete soojenemisest on kindlasti heaks uudiseks. Pole kahtlust, et oma loomult sisuliselt usalduslikumad ja läbipaistvamad suhted Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel on ka Eesti huvides.

Samas on selge, et püsivama ning usalduslikuma suhte saavad Moskva ja Washington rajada alles siis, kui sisuline koostööväli laieneb militaarteemadelt teistesse valdkondadesse ning kui Venemaa pöördub tagasi oma põhiseaduses kuulutatud demokraatlike ja õigusriiklike põhimõtete austamise juurde. See käib ka Venemaa hoiakute suhtes oma naabruses.

Tänasest on suuri järeldusi veel väga vara teha. Siiski on hea seegi, et presidendid suutsid erimeelsuste üle vaielda silmast silma ning nähtavasti mitte kõige kehvemate tulemustega. Eks paista, kuidas laabub Obamal homne kohtumine peaminister Putiniga, kellele ta enne visiiti väikese retoorilise maksahoobi andis.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave