USA Senat järgis Riigikogu eeskuju

Eile õhtul võttis USA Senat ühehäälselt vastu Georgia territoriaalset terviklikkust toetava ning Venemaa tegevust Abhaasias ja Lõuna-Osseetias teravalt tauniva resolutsiooni. Mõjukate senaatorite Joseph Bideni, Richard Lugari, John Kerry ja Joseph Liebermanni poolt mai algul menetlusse võetud resolutsioon pole küll Valgele majale kohustuslik järgida, kuid peegeldab selgelt Kongressi erakonnaülest suhtumist Venemaa pingekruvimisse suhetes Georgiaga. Kuu aega varem, 7. mail kiitis samasisulise resolutsiooni heaks Kongressi Esindajatekoda.

Sisuliselt kordas USA Senat oma resolutsioonis sama mõtteliini, mille oli oma avalduses aprilli lõpul välja öelnud ka Riigikogu. Kahjuks pole aga kuigi aktiivselt samas suunas liikunud Euroopa Liidu suuremad riigid ega nende parlamendid.

Paraku väljendub selles lääneriikide lõhestatus, kus ühed püüavad soovmõtlemisest pimestatutena mitte ärritada Venemaad, teised aga näevad Moskva tegevuses selget ohtu regiooni ja kogu Euroopa julgeolekule.

Viimaste nädalate sündmused kinnitavad, et NATO Bukaresti tippkohtumise tulemus (MAPi mitteandmine Georgiale ja Ukrainale) on pigem pingestanud olukorda Venemaa suhetes Georgia ja ka Ukrainaga. See aga peaks olema kinnituseks, et järeleandlik käitumine lootuses suhteid pehmendada või normaliseerida tulemusi ei anna. Kindlasti ei aita see pikemas vaates kaasa ka kestvate majandussuhete tugevdamisele, nagu ehk loodetakse mõnes Euroopa pealinnas.

Tegelikult peaks Euroopa Liit praegu väga aktiivselt sekkuma pingete lõdvendamisse ning konflikti lahendamisse Venemaa ja Georgia vahel. Seejuures on olemas väga hea alusettepanek ehk siis president Mihheil Saakašvili rahuplaan. Viimast on justkui moka otsast toetanud ka Venemaa peaminister Vladimir Putin.

Kus on Javier Solana? Mida teeb Benita Ferrero-Waldner? Kui Solana sooviks kasvõi teoreetiliseltki saada Euroopa Liidu tulevaseks "välisministriks", siis nimetatud teema käsitlemine jätab õhku ikka väga palju küsimärke. Solana võiks täna olla Euroopa erinevate huvide ühendaja ning aktiivne nägu Moskva ja Tbilisi vahel.

Olukord Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ümber on kahjuks aprilli keskpaigast järjekindlalt pingestunud, kusjuures Venemaa püüab rahvusvahelisi norme ja õigust rikkudes pidevalt Tbilisit provotseerida sõjalisele tegevusele. Georgial pole mõistagi muud varianti, kui neid provokatsioone vältida ning külmaks jääda. Senini on sõda puhkemata eeskätt tänu Saakašvili kannatlikkusele.

Kuid mida kauem jääb Euroopa Liit kõrvaltvaatajaks ning lubab Moskval jõhkralt oma ambitsioone kasvatada, seda keerulisemaks muutub ka pingete maandamine. Ja vastutus ei kipu langema mitte Moskva tegevusele, vaid lääneriikide tegevusetusele.

Kommentaarid

Marko Mihkelson ütles …
Ferrero-Waldner oleks seda lugu justkui lugenud: http://www.newsru.com/russia/04jun2008/benita.html:)
04 juuni, 2008 16:34
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave