Marko Mihkelsoni blogi

Eesti täielik liitumine Schengeni viisaruumiga sai möned tunnid tagasi tegelikkuseks. Nii on meie tee Euroopa Liidus saanud järjekordse vabaduse, aga ka julgeolekugarantii vörra rikkamaks. Viisavabaduse pinnalt vöib Schengeni ruumiga liitumine tunduda tyhiasjana, kuid tegelikult on see väga oluline löimesamm. Schengeni viisaruum tähendab tavakodanikule eeskätt passivaba liikumist Euroopa Liidus. Kuid teisalt on sellel ka nähtamatu taust. Kogu seda vaba liikumist tagav Schengeni infosysteem suurendab kindlasti Eesti sisemist julgeolekut ning samas ka palju integreeritumat koostööd kuritegevuse ohjeldamisel meie partneritega Euroopa Liidus. Nashistide viisakeelud on ehk ilmekam näide sellest, kui efektiivne ja laiahaardeline on Schengeni systeem. See on väga heaks aluseks Euroopa Liidu solidaarsemale käitumisele, mis kindlasti oma strateegilises tähenduses on liikmesriikide huvides. Kuid Euroopa Liidu sisemine integratsioon ei saa olla täiuslik, kui teine väga oluline tegur - euro, pole ...

Ei midagi muud, kui ainult siiraid kiidusõnu jagub Lennart Meri konverentsi korraldajatele. Kiitsin Kadrit juba eelmiselgi aastal. Tean, kui keeruline oli selle aasta üritust kokku panna. Kuid välja tuli nagu alati - väga hästi. Ma loodan, et selle konverentsi näol on nüüdseks saanud traditsioon, mis aitab Eestil ikka väga jõudsalt tõusta välispoliitilise mõtte edendamise rahvusvahelisele kaardile. Kahjuks jäi mul endal erinevate ürituste tõttu väga vähe aega sessioonidel osalemiseks. Sedagi lugu kirjutan Tallinna lennujaama vastavatud terminalist. Muide, esmamulje järgi on lennujaama laiendus päris kena. Ja Schengeni viisaruum on nüüdsest lennuväravateski avatud. Kuid tagasi konverentsi juurde. Nii esimese päeva õhtu kui ka eilne öösessioon Venemaa tuleviku teemadel, kus mul oli võimalik osaleda, olid väga head. Mitte paljud rahvusvahelised seminarid-konverentsid ei saa uhkustada asjaoluga, et korraga on näiteks Venemaa teemat arutamas sellised nimed nagu Boriss Nemtsov, Andrei Illar...

Kui tänane informatsioon vastab tõele, siis peaks Venemaa lahkuv president Vladimir Putin juba aprilli keskel saama partei "Ühtne Venemaa" liikmeks ning esimeheks. See peaks toimuma paari nädala pärast Moskvas koguneval parteikongressil. Seda sammu oli tegelikult juba ammu oodata. Sisuliselt tähendaks see ei midagi muud, kui Putini jõulist ja juhtivat edasijäämist Venemaa poliitilisse eliiti. Partei esimehe koht annab Putinile riigis formaalselt ülimuslikuma positsiooni, millega peab arvestama ka 7. mail presidendivannet andev Dmitri Medvedev. Kui Putin tõepoolest selle oodatud sammu teeb, siis selgineb paljuski valimistejärgse Venemaa poliitiline konfiguratsioon. Kuna Ühtse Venemaa kongressi valmistab ette presidendi administratsioon, siis võib eeldada, et sõnum saab olema jõuline. Pole välistatud, et tegemist on juba ammu planeeritud sammuga. Varasemal kahel kongressil, möödunud aasta septembris ja detsembris teatas Putin esmalt parteinimekirja juhtimisest duumavalimistel ...

Täna avaldas Hollandi poliitik Geert Wilders kauaräägitud ning skandaalse filmi Euroopa islamiseerimise vastu. 15minutiline film "Fitna" on kättesaadav internetis . Film on sisuliselt kokku miksitud Koraani lõikude, imaamide esinemiste ning terrorirünnakute kuvandist. Hoiak on ühene - islam on agressiivne ideoloogia, mis soovib allutada ja hävitada läänemaailma vabaduse idee. Selge on see, et vastuolulise Wildersi film avab väga eredalt islami teema Euroopas. Kas Euroopa on ohustatud? Kas meie vabaduse põhimõtted on puutumatud? Kas vasakpoolsete pehme immigratsioonipoliitika on seadnud ohtu Euroopa julgeoleku? Kas Euroopa muutub Euraabiaks? Need ja paljud teised küsimused on kindlasti praegu ühed aktuaalsemad väga tõsises Euroopa debatis. Wildersi filmis esitatud numbrid islami kogukonna kasvust Hollandis ja kogu Euroopas on muljetavaldavad. Samuti pole saladus, et araabiamaailmas usutakse siiralt islami võidukäigule Euroopas ning poliitilise ülemvõimu saavutamisele läbi demo...

USA vabariiklaste presidendikandidaat John McCain pidas paari päeva eest Los Angelesis oma kampaania senini tähtsaima välispoliitilise kõne . Selles ütleb McCain paljugi, millele mina oma maailmavaate seisukohalt alla kirjutaks. Ta ütleb, et maailm pole kaugeltki sama, mis oli pärast II maailmasõda. Siis pidi USA võtma liidrirolli sõjas muserdatud Euroopa demokraatia toetamiseks. Nüüd on Euroopa Liit väga tugev iseseisev jõud koos Brasiilia, India, Türgi, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Jaapani, Austraalia, Iisraeli ja Lõuna-Koreaga, kes kõik on USA liitlased. Samas aga koguvad jõudu Hiina ja Venemaa, kes sugugi ei kipu jagama demokraatlikke ning vaba maailma väärtusi. Nii ütleb McCain uuesti, et USA peab senisest rohkem tegema koostööd liitlastega. Ta räägib jälle Demokraatliku Liiga loomise vajalikkusest, millele on ta ka varem rõhunud. Kriitikud kardavad sellega ÜRO õõnestamist. Minu arvates on McCaini ideel jumet ning sellele võiks ka Euroopas suuremat toetust leida. McCaini meelest saab ...

Vaatamata sellele, et Venemaa tulevane president Dmitri Medvedev on oma tänases intervjuus ajalehele Financial Times kõvasti sõna võtnud Ukraina ja Georgia lõimumise vastu NATOga, on see protsess tegelikult vaid Moskva pikaajalistes huvides. Kui võtta kainelt ja analüüsivalt, siis Venemaa huvides peaks olema oma naabruses õigusriiklusele ja demokraatiale rajanevate riikide teke ning edenemine. NATO on üks selliseid organistsioone, mis kindlasti taolist arengut soosib või koguni tagab. Venemaa läänepiiridel on seetõttu viimase kümnendiga kujunenud olukord, mida kunagi varem pole olnud. Tegelikud strateegilised ohud Moskvale on juba ammu hoopis mujal kui lääne suunal. Tõsi, Venemaa tänase eliidi silmis on NATO endiselt vaenlaskuvand ning ka demokraatial ja õigusriiklusel põhinev riigikord pole just kuigi kokkusobiv autoritaarse süsteemiga. Seepärast sõimlebki Kreml aktiivselt NATO laienemiskavade vastu, kuigi tõsiseltvõetavaid argumente peale paljaste emotsioonide seal pole. Tuleval näd...

Seekordsete pühade üheks kõrghetkeks vähemalt endale pean Poola kuulsa filmirežissööri Andrzej Wajda vändatud filmi " Katõn " vaatamist. Kahjuks jäi see film sellel aastal küll Oscarita, kuid laineid on ta jõudnud filmilevisse jõudmatagi juba lüüa kõvasti. Wajdale on see lugu väga isiklik. Andrzej isa, kapten Jakub Wajda tapeti NKVD poolt koos tuhandete teiste poola ohvisteride ja eliidi esindajatega 1940. aastal. Seepärast on Wajda seda filmi ette valmistanud ka pikka aega. "Katyn is a special film in my long career as a director. I never thought I would live to see the fall of the USSR, or that free Poland would provide me with the opportunity to portray on the screen the crime and lies of Katyn," kirjutab Wajda oma koduleheküljel. Wajda film lihtsalt ei saa jätta kedagi ükskõikseks. Kuid selle tegelik tähendus on pelgalt kunstist kaugem. See on midagi Steven Spielbergi "Schindleri nimekirja" taolist ja isegi enamat. Kui natside kuriteod on rahvusvahel...

Analüütiline internetiportaal polit.ru avaldas sellel nädalal väga huvitava analüüsi võõraviha levikust ning äärmusradikaalide korraldatud vägivaldsete rünnakute kasvust Venemaal. Ainuüksi selle aasta algusest on peamiselt Moskvas, aga ka teistes linnades vene äärmuslaste poolt tapetud juba vähemalt 37 ja vigastatud 151 inimest. Peamiselt on ohvriteks Kesk-Aasia päritolu immigrandid. Materjalis on ära toodud statistilised tabelid, mis annavad väga hea ülevaate võõraviha levikust nii ajaliselt kui regiooniti. Statistika puudutab aastaid 2004-2008 ning see käsitleb nii rünnakute arvu, hukkunuid, vigastatuid kui ka võimude vastutegevust. Kui 2004. aastal sai võõraviha rünnakutes Venemaal kannatada 268 inimest, neist 50 hukkusid, siis möödunud aastal oli kannatanuid juba 653, neist hukkus 73. Äärmuslaste avalik poliitiline tegevus jääb siiski oluliselt alla nende "tänavategevusele". 2. märtsil toimunud kohalikel valimistel radikaale edu ei saatnud. Samas märgitakse analüüsis, e...

Venemaa eriteenistuste järjekindel tegevus British Petroleumi ja Briti Nõukogu vastu ei jäta kahtlust - kättemaks on otsustatud ning see viiakse ka kõhklematult täide. Mille eest siis kättemaks? Eks ikka selle eest, et Aleksander Litvinenko tapmise järel pole ametlik London soovinud asja summutada, vaid nõuab ikka oma õigust taga. Leiab Moskva. Häda on selles, et Moskvas ja Londonis saadakse risti vastupidi aru sellest, kuidas üks õigusriik peaks toimima. Venemaa eriteenistustele ja ka riigivõimu tippudele jääb arusaamatuks, kuidas pole võimalik kohut mõjutada. Londonis aga ei mõisteta, miks Moskva nii järjekindlalt peaga vastu seina taob. Briti peaminister Gordon Brown loodab veel sellel aastal Venemaa uue presidendi Dmitri Medvedeviga asju siluda, kuid vähemalt Moskva senine käitumine ning Medvedevi enda avaldused ei luba olla optimistlik. Aprillis peaks Euroopa Liit alustama kõnelusi Venemaaga uuendatud partnerlusleppe allakirjutamiseks. See on kindlasti vajalik protsess, kuid sell...

Venemaa välisministeeriumi koduleheküljelt võib leida enam kui 150-leheküljelise ülevaate riigi välispoliitikast 2007. aastal. Meie ajakirjandus (Postimees ja Eesti Päevaleht) on juba pööranud tähelepanu asjaolule, et selles näeb Moskva suhteid Balti riikidega erinevatena, kusjuures kriitikateravik on suunatud Eestile. Tõsi, midagi üllatavat siin pole. Sarnast - jaga ja valitse, käitumist on Venemaa välispoliitika evinud mitte üksi meie, vaid kogu läänemaailma suhtes juba aastaid, kui mitte aastakümneid. Jutt sellest, et Eesti ei soovi suhete normaliseerimist Venemaaga, on lihtsalt propagandistlik vale. Pigem on huvitav tähele panna, mida arvatakse Smolenski väljakul (välisministeeriumi asukoht Moskvas, kes ei tea) tervikuna Venemaa välispoliitilistest prioriteetidest ning suundumustest. Selle leiab dokumendi sissejuhatusest. Pole imekspandav, et analüüsi aluseks võetakse president Putini Müncheni kõne eelmise aasta veebruaris. Kuid kõige olulisema lõigu, mida tuleb ka meil tingimata ...

Äsja teatatud otsus, et demokraatide eelvalimisi Floridas ei korrata, on kindlasti mesi Barack Obama toetajatele. Ei tahaks küll sündmustest ette rutata, kuid Florida juhtum võib saada demokraatide ralli otsustavaks hetkeks. New Yorgi pensionäride ja teiste toel selles häälterikkas päikeseosariigis (210 delegaati) selget edu oma Hillary Clinton kaotas sellega hea võimaluse seisu Obamaga tasandada või koguni juhtima minna. Demokraatide väsitavalt ülitasavägises heitluses on Obamal praegu 26 osariigi võidu juures 1618 delegaati, Clintonil aga 16 võidu juures 1479 delegaati. Vahe seega tühised 139 häält. Võiduks on vajalik koguda 2025 delegaati. Tõsi, samuti häälterikkas Michiganis (156 delegaati), kus Clintonil peaks olema veenev edumaa, läheb ümberhääletamiseks ning delegaadid saadetakse parteikongressile. Sellest üksi jääb Clintonil siiski väheseks järeletõmbamiseks. Järgmised ja võib olla ühed otsustavamad eelvalimised peetakse alles 22. aprillil Pennsylvanias, kus tuleb jagamisele 1...

Ikka on hea teada, kui sinu arvamused ja tegemised lähevad kellelegi korda. Ükskõik, kas siis vaidlusi tekitavalt või uut informatsiooni pakkuvalt. Seda väikest eesmärki olen ikka püüdnud ka selle blogi pidamisel silmas pidada. Tõsi, teinekord on mõni poliitiline oponent pidanud vajalikuks ka vaidluses labaselt isiklikuks minna, kuid see mind ei häiri. Rohkem on ikka positiivset, asjalikku ja edasiarendavat tagasisidet. Selle eest olen eriti tänulik! Eesti Ekspressi ajakirjanik Margus Järv reastas RSS-voo tellimuste alusel Eesti poliitikute blogid. Esikümme kukkus välja selline: Marko Mihkelsoni blogi (IRL) - 90 tellimust Edgar Savisaare blog (Keskerakond) - 50 Hannes Rumm (SDE) - 49 Evelyn Sepa sisering (Keskerakond) - 27 Jürgen Ligi (Reform) - 27 Marek Strandberg võrgus (Rohelised) - 27 Tõnis Palts (IRL) - 24 Jaak Juske (SDE) - 19 Silver Meikar (Reform) - 18 Mart Laar (IRL) - 13 Hää on seegi teadmine, et kümnest tublimast blogijast 3 kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu. Muidugi, RSS-...

Homme, see on teisipäeval arutab Riigikogu põhiseaduskomisjon esimest korda Lissaboni leppe ratifitseerimist. Päev hiljem laiendame arutelu koos Euroopa Liidu asjade komisjoniga. Senine arutelu näitab, et eeldatavasti juba aprillis võib lepe leida Riigikogus ülekaaluka toetuse. Kuid homme arutatakse Lissaboni lepet ka Poola seimis. Mõneti kui välk selgest taevast on tulnud teade, et opositsiooni liider Jaroslaw Kaczynski ning tema kaksikvennast president Lech Kaczynski ähvardavad ei rohkem ega vähem kui leppe torpedeerimisega. Sisuliselt leppe teksti avamist nõudes panevad kaksikvennad eriti tobedasse olukorda peaminister Donald Tuski juhitud valitsuse. Viimane on lubanud aidata Poola kindlalt tagasi Euroopa teele. Kaczynskite retoorika näib aga tõelise käsipidurina. Tuskil läheb parlamendis vaja vähemalt 14 opositsionääri toetust, vastasel korral võib Poolast saada Iirimaa järel teine referendumiriik Euroopas. Aga mida president Kaczynski tegelikult mõtleb, saavad meie president ja a...

Itaalia sotsialistist asevälisminister Ugo Intini kirjeldas oma eilses lühiintervjuus ajalehele "Rossiiskaja Gazeta" ikka väga uskumatul moel olukorda Euroopa Liidus ja NATOs. Intini meelest peaksid Euroopa Liidu eurotsooni liikmed heade suhete nimel Venemaaga eraldama ennast Suurbritannia ja Ida-Euroopa riikidest, kuna viimased pole altid ühisele käitumisele. Intini meelest ei nõustu Itaalia mõningate riikidega Euroopa Liidus, kes "praktiseerivad Vene-vastast poliitikat". See loovat asjatut pinget suhetes Venemaaga. NATO laienemist kommenteerides ütleb Intini, et tuleb mõista Venemaa huvisid endise Nõukogude Liidu vabariikides. Seega siis ka Balti riikides, kui võtta Intinit sõna sõnalt. Veelgi enam, Intini meelest tuleks NATO reformida koostöös Venemaaga rahvusvaheliseks politseiorganisatsiooniks. Kui tegemist oleks ühe tavalise poliitikuga, jääks seesugused uljad avaldused ehk tähelepanutagi. Ometi on Intini asevälisminister, mis eeldab avalduste ühildumist ri...

Eile Brüsselis lõppenud Euroopa Ülemkogu lõppjäreldused võinuksid Eesti energiajulgeoleku huvisid silmas pidades olla märksa paremad. Kokkulepitud sõnastus pole küll meie jaoks veel katastroofiline, kuid eeldab valitsuselt aasta teisel poolel väga tugevat pingutust oma seisukohtade kaitsmisel. Vastasel juhul võib meid tõepoolest lähema kümnendi sees oodata tõsine tagasilöök energiajulgeoleku tagamisel. Euroopa Liidu ambitsioonikas kliimapaketis on Eestile väga oluline kaitsta kaht peamist seisukohta: kaitse kolmandate riikide odava (ehk vähemkeskkonnasõbralikuma) elektri eest ning põlevkivienergeetika erisuse saavutamine seoses heitgaaside piiramisega. Seda on valitsusele rõhutanud ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon . Paraku ei loe me lõppjärelduste tekstist ühtegi viidet sellele, et need kaks seisukohta oleksid mingilgi moel kajastamist leidnud. Erinevalt järelduste eeltekstist on meile olulises lõigus toodud näitena vaid energiamahukad tööstusharud (draftis see näide veel puu...

Viimaste päevade rahutused Tiibetis on suurim avalik poliitiline vastuhakk Hiina võimudele alates tuhandete üliõpilaste tapmisest Pekingi kesklinnas 1989. aasta juunis. Pole vähimatki kahtlust, et suveolümpiaks valmistuv Peking on võtmas suurt riski mängude maine üle. Hiina ametlikel teadetel on rahutustes surma saanud 7 inimest . Sajad mungad ja üliõpilased on arreteeritud, Lhasa ümbruse kloostrid aga ümber piiratud. Lhasa tänavatel on näha tanke ning Hiina võimud on kuulutanud, et igasugune "separatistlik mäss" surutakse kindla käega maha. Tiibet on üks suletumaid piirkondi tänapäeva maailmas (suuruselt ületab kaks korda Prantsusmaa), mistõttu seal tegelikult asetleidvatest sündmustest on informatsioon katkendlik. Kuid kaasaegne tehnoloogia (blogimisest digipiltideni ) avab ka siin veidigi sündmuste kulgu. Midagi sarnast juhtus ka mõned kuud tagasi Birmas asetleidnud rahutuste ajal. 1959. aasta vastuhaku meenutuseks alanud rahumeelsed munkade marsid kandusid eilseks üle tõ...

Seekordne külaskäik Austraaliasse Riigikogu esinaise Ene Ergma delegatsioonis andis mulle suurema kindluse väita: Eesti valitsus ja eeskätt välisministeerium peaksid tõsiselt kaaluma meie saatkonna avamist Canberras. Teatavasti on Eesti rajamas lähemal paaril aastal oma esindused kolme uude riiki – Egiptusse, Iisraeli ja Indiasse. Need on mõistagi väga olulised ja samas ka kulukad otsused. Kuid ilma esindatuseta sellistes maailmapoliitika keskustes pole mõeldav ka Euroopa Liitu kuuluva väikeriigi Eesti globaalne toimimine. Kohati on Eestis kuulda kriitikat, et miks me peame kuhugi kaugele oma saatkondi rajama ja nii riigi raha kulutama. On täiesti ilmne, et Eesti võimalused oma saatkondi rajada on piiratud ning iga vastav otsus peab olema tõsiselt läbi mõeldud. Kui lisaks kolmele nimetatud uuele saatkonnale üldse lisa mõelda, siis eeskätt peakski see olema just Austraalia. Nagu varem kirjutasin, on Eestil Austraalias eelmise aasta novembrist suursaadikuks Peeter Miller. Tema alaline re...

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli väga jäik vastuseis Gruusia ja Ukraina liitumisele NATOga on üllatav. See, et Berliin on olnud skeptiline nii Euroopa Liidu kui NATO edasise laienemise osas, pole suur uudis. Kuid vahetult pärast naistepäevakohtumisi Moskvas poleks sellist avaldust Merkelilt kindlasti oodanud. Pealegi on tema seisukoht kuidagi kunstlik. Merkel arvab , et liitumist ei tohiks pakkuda riikidele, kus vaid eliit tahab NATO liikmeks saada. Kui see viimane käib veidigi Ukraina kohta, siis Gruusias on enam kui 70 protsenti elanikkonnast oma poolehoiu NATOga liitumiseks ametlikult andnud. Ka jutt regionaalsetest konfliktidest on pigem eemalseisja vabandus. Mida siis Berliin tegelikult tahab - kas vaid näilikult stabiilseid suhteid Venemaaga või demokraatia ja tegeliku stabiilsuse edenemist Ukrainas ja Gruusias? Seda päriselt ei saagi aru. Igatahes on Merkeli avaldus kahetsusväärne ning Venemaa ambitsioonidele tuld ja julgust lisav. Teatavasti võtab NATO aprillis otsustada,...

Tänane päev läheb kindlasti Eesti diplomaatia ajalukku ühe väikese, kuid siiski olulise sündmuse poolest. Nimelt peeti täna Sydneys Eesti Vabariigi 90. aastapäeva pidulik vastuvõtt, kus peokõnega esines läbi aegade esimene Eesti suursaadik Austraalias Peeter Miller. Peeter resideerub küll Jaapanis, kuid üheaegselt on ta Eesti saadikuks nii Austraalias (alates novembrist 2007) kui ka Uus-Meremaal. See samm on kindlasti oluliseks edasiarenduseks meie suhete süvendamisel. Potentsiaali on siin veel küllaga. Kuid veelgi põnevam oli teada saada, et esimesed eestlased jõudsid Austraaliasse juba 312 aastat (!) tagasi. Arhivaar Maie Barrow andmetel jõudsid kolm eestlast (kaks madrust ja üks sõdur) Hollandi laeval Willem de Vlaminghi ekspeditsiooni koosseisus Lääne-Austraaliasse juba 1696. aastal. See on minu arvates ikka väga kõnekas fakt, mida vähemalt mina enne seekordset Austraalia sõitu ei teadnud.

Eestlastele on teinekord kombeks oma naba imetleda. Väikese riigi ja rahvana on raske alati piisavat perspektiivi või distantsi omada. Seepärast kisuvad mitmedki vaidlused meil lehmakauplemiseks, kus sageli jääb kannatajaks üllas idee. Midagi ligilähedast on praegu toimumas Vabadussõja võidusamba ümber. Kohati on asi läinud ikka päris jaburaks ja lausa kurjakski. Vaata, et kohe kutsutakse lausa riiki pöörama, et aga võidusamba rajamisele jalg ette panna. Monument, mis peaks meid ühendama, kipub populistide ja propagandistide kihutustöö tulemusel hoopis eesti ühiskonda mõrasid lööma. Kas pole nonsenss, et pronkssõduri teisaldamine ühendas meid rohkem, kui Vabadussõja võidusamba rajamine. Nii see ei peaks kohe mitte olema. Ma olen päris kindel, et võidusamba avamise järel võtavad ka kõige suuremad kriitikud selle omaks. Ja mitte selle pärast, et trots pole siin kuigi mõistlik, vaid samba tegelikult päris hea lahenduse ja ka lõppeks hädavajalikkuse pärast. Tegelikult näitab see vaidlus mi...

Midagi pole öelda - Sydney on minu üks lemmiklinnasid maailmas. Olen siin tagasi juba kolmandat korda ja pean tunnistama, et iga korraga on see Austraalia suurlinn mulle ikka rohkem meeldima hakanud. Kõik on siin justkui olemas - päike, soojus, loodus ning võrratult palju võimalusi pakkuv eluinfra. Pole midagi öelda - siinseid elanikke, sealhulgas arvukat tublide eestlaste kogukonda võib vaid kadestada. Muideks, eestlastest on juba mõndas aega olnud üleval suurepärane näitus Sydney Powerhouse Museum'is , kus ka täna hommikul sai käidud. Tegelikult haakuvad minu seekordsed esimesed muljed Sydneyst hoopiski ühe rahvusvahelise teemaga. Nimelt eile meie Sydney kesklinna hotelli juures leidis aset üks küllaltki häälekas kõnekoosolek. Kohalikud serblased ja nende toetajad kuulutasid sellel värvikalt ja kõnekalt, et Kosovo oli, on ja jääb Serbia osaks. Plakatid rääkisid ÜRO surmast ning USA vägivallast serblaste kallal. Kokku võis tänavajupil koos olla oma pooltuhat nooremapoolset inimest...

Enam kui kümme tundi lendu oodata pole kuigi veetlev. Eriti kui seljataga läbi öö lendamine Kopenhaagenist Bangkokki. Jah, just siin Bangkokis on Riigikogu delegatsiooni teekond hetkel pooleli. Edasilend Sydneysse neelab aga veel ühe öö... Kuid mitte lendamisest ei tahtnud seekord kirjutada. Tegelikult juhtus eile siin Bangkokis üks tähelepanuväärne sündmus. Pärast pikka politseioperatsiooni õnnestus tabada maailma üks tuntumaid illegaalseid relvakaupmehi Viktor But (pildil). Vene päritolu 41aastast Buti teatakse kui "surmakaupmeest", kes olevat inspireerinud ka filmi "Lord of War" tegijaid. Aga haaret on mehel olnud küll. Väidetavalt on endise KGB majori "mustad tehingud" Ukrainas, Moldovas ja Bulgaarias toodetud relvadega ulatunud Libeeriast Afganistanini, Kolumbiast Iraagi ja Balkaniteni. Saatuslikuks sai Butile uue relvasaadetise ettevalmistamine Kolumbia mässulistele, mille provotseerisid USA eriteenistuste (DEA) agendid. Iseloomulik on muide see, ...

Kui kõik õnnestub, siis laupäeva hommikuks peaksin jõudma paarikümne lennutunni kaugusele Sydneysse. Riigikogu esinaine Ene Ergma koos väikese delegatsiooniga alustab just siis mõnepäevast ametlikku visiiti Austraalias. Tihe programm katab nii pealinna Canberrat kui Sydneyt, kohtumised parlamendis, föderaalvalitsuse esindajatega ja loomulikult ka Austraalia arvuka eestlaskonna esindajatega. Püüan siin blogis nii meie sõidul kui mujal maailmas toimuval ikka silma peal hoida.

Kes ei mäleta, siis täna 55 aastat tagasi suri Jossif Stalin - 20. sajandi üks verisemaid diktaatoreid. Muidu polekski ju erilist põhjust selle türanni surma meenutada, kui et vägisi naaseb Venemaa argipäeva Stalini isikukultus. Tänane Novõye Izvestija on seda päris julgelt lahanud. Mõned numbrid on ikka päris kõhedad. 42 protsenti venemaalastest arvavad, et riigile on vaja just Stalini-laadset juhti. Kahele kolmandikule üle 60aastastest on Stalin sümpaatne. Kuid veelgi ilmekam on ikkagi noorte Stalini-meelsus: 36 protsenti on nõus andestama türannile kõik kuriteod, kuna ta viis riigi võidule Suures Isamaasõjas. Kui siia lisada veel Venemaa värsketes ajalooõpikutes kajastuv Stalini rehabiliteerimine ja heroiseerimine või monumentide ja tänavanimede üllitamise soov, siis mureks on põhjust küllaga. Minu arvates seletab Stalini rehabiliteerimise fenomeni suurepäraselt kirjanik Boriss Strugatski, kelle meelest väljendub selles Venemaa pidurdunud feodalism. Kultus liidri ja tugeva käe ees ...

Ei tea, kas kohe nii dramaatiliseks kisub, kuid ega Hillary Clintonil pole täna enam kuhugi taanduda. Demokraatide vägikaikavedu Clintoni ja Obama vahel on jõudnud seisu, kus viimase võidu korral Texases ja Ohios muutuks Valgesse Majja tagasipöördumine endisele esileedile vaid suureks unistuseks. Tänaste eelvalimiste viimased küsitlused ei näidanud kummalegi selget edumaad. See tähendab, et ka delegaatide jaotus on tasavägine ning jätab ka pärast tänast kõik otsad lahti. Samas on aga võit või kaotus iseenesest väga olulised. On ju Obama suutnud edukas olla viimases 11 eelvalimisvoorus. Clintonile tähendaksid isegi napid kaotused Texases ja Ohios tõelist katastroofi. Delegaatide osas juhib Obama Clintoni ees 109ga, kusjuures supredelegaate on Clintonil endiselt rohkem. Samas on võiduks vajalikud 2025 delegaati mõlemale kättesaamatus kauguses. Mispärast võib eeldada, et kahe kange heitlus ei lõpe veel tänasega. Vabariiklaste liider John McCain saab aga tänasest juba kõigi õigustega peak...

Venemaa eilsed presidendivalimised olid sedavõrd igavad, et nendest tõsimeelset analüüsi pole mõtet ette võtta. Pigem on tähtis mõista, mis nüüd edasi hakkab juhtuma. Kirjutasin oma nägemuse lahti tänases Postimehes , mistõttu ei tahaks seda siin korrata. Küll aga on märkimisväärne, et selles suhteliselt nukras (ikka demokraadi vaatevinklist vaadatuna) seisus jätkub venemaalastes jõuda enese üla nalja visata. Täna internetis vilkalt leviv videoklipp on ju tegelikult oma sisult kui rusikas silmaauku. Kultusfilmi "Kaukaasia vang" ühe stseeni dublaaž teemal "Medvedevi valimine presidendiks" on Permi üliõpilastel tõepoolest hästi välja tulnud. Dmitri Medvedev ise käis Putini eeskujul enne valimisi KVNis , kus võistkonnad olid võtnud ette nalja visata Venemaa tulevase presidendi üle.

Vaatasin minagi videolõiku prints Harryst CNNis ning panin tähele tema välivormi rinnal üht kotkaembleemi. Nüüd on siis selgunud, et selle on talle kinkinud Eesti sõdurid Afganistanis. Prints Harry on ise seda kinnitanud mitmes intervjuus. Näiteks kinnitab seda ka The Sunday Times oma tänases väljaandes. See on veelkordne kinnitus, millist tähendust kannab meie missioon Afganistanis. Peamine on mõistagi konkreetne ja ennastsalgav tegevus Afganistani kui riigi toimestabiilsusele kaasa aitamine, teisalt aga oma partnerite usalduse ning toetuse pidev kindlustamine. On arusaadav, et Afganistani teema on üks tähtsamaid ka Eesti välisministri homsel kohtumisel Briti kolleegi David Milibandiga. Prints Harry äsjane kogemus ning kokkupuude Eesti sõduritega on ju parim ja värvikaim näide kahe riigi koostööst.

Eesti Vabariigi sünnipäevast on tänaseks möödas nädal. Eestis on see suuresti möödunud presidendi balli kleitide analüüsiga. Sisulist juttu nii presidendi kõne kui Eesti ees seisvate uute väljakutsete kohta kuuleb vähe. Peaaegu üldse pole aga meie ajakirjanduses näha ega kuulda olnud seda, mida väike Eesti oma sünnipäeval maailmale on pakkunud või mida maailm meist täna teab. Sisestasin huvipärast Google'i uudisotsingusse "Estonia 90" ja mis te arvate, mida selle alt leida võis - peaaegu tühjuse. Kui välja arvata meie Londoni suursaadiku Margus Laidre (pildil) artikkel The Guardianis ( "A small country think big" ), siis vähemalt selles globaalses uudisotsingus valitseb haudvaikus. Aga suursaadik Laidre arvamuslugu on tõeliselt hea ning väga õpetlik on lugeda ka selle vasakpoolse väljaande kommentaare loole. Minu arvates on meie kogenud diplomaadi ja ajaloolase Laidre artiklis eriti leidlik viide Britannica entsüklopeedia eestlaste kirjeldusele 1913. aastast: ...

Olukorra kiire pingestumine Gaza sektori ümber ning kümnete inimeste hukkumine on viinud Annapolise protsessi läbikukkumise veerele. Tegelikult pole midagi imestada. Iisraeli riiki eitava Hamasi kontrollitav Gaza sektor on kõike muud, kui stabiilsuse allikas. Ainuüksi eile lasti Gazast Iisraeli suunas 50 isevalmistatud (Qassam) raketti. Mingist soovist rahukõnelusi pidada ei saa olla juttugi. Isegi kui 64 protsenti Iisraeli elanikest seda soovib. Olukorra teravdamise taga võib ennekõike näha nii Iraani kui Süüria huve, kellele oleks tõeliseks löögiks mingigi edasiminek Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamisel. Mida suurem segadus USA valimiste eel, seda lootusetumaks võimalused rahuprotsessi õnnestumiseks ka muutuvad. Hamas on suurepärane tööriist pingete kruttimisel. Palestiina Omavalitsus, kelle liidrid istuvad Ramallahs, ei ole suuteline midagi mõjutama. Seega pole välistatud, et olukord võib veelgi pingestuda. Välistatud pole ka Iisraeli täieulatuslik rünnak Gaza ja Hamasi vastu.