USA luurejuht eksib Eestit analüüsides?

Eile toimus USA Senati luurekomitees iga-aastase ohuhinnangu raporti kuulamine, kus peakõnelejaks oli Rahvusliku Julgeoleku direktor Dennis C. Blair. Raportit lugedes jäi silma üks lausung, mille põhjal võiks küsida: kas USA luurejuht ei tee mitte liiga üldistavaid ning fakte eiravaid järeldusi.

Kui raporti esimene ots kuulus üha ohtlikumaks muutuvale küberohule (sic! Google'i juhtum), siis teises peatükis vaadeldi globaalse majanduse ohupilti. Selles ütles Blair muuseas, et "Bulgaaria, Eesti, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Läti, Leeduja Rumeenia on endiselt haprad ning eurokriteeriumite murdmine regioonis seab löögi alla Euroopa pangad". Seda lausungit on levitamas juba ka Reuters.

Blairil on mõistagi õigus, et eurotsoonis on ilmnemas tõsiseid probleeme ning mitmedki riigid on endiselt väga keerulises rahaseisus. Samas on päris imelik lugeda USA peamiselt luurejuhilt seadavõrd suurt üldistust, kus ühte patta on pandud Euroopas peaaegu ainsana eurokriteeriume täitev Eesti ning IMFilt abi vajanud riigid.

Mõistagi pole olukord Eesti majanduses roosiline ning lähemad kuud saavad kindlasti olema väga keerulised, kuid samas on eristumine näiteks Kreekas, Islandil või Lätis toimuvast ilmne ka nendele, kes ei istu sedavõrd suure luureressursi taga.

Oma avaliku ettekande kolmandas osas peatus Blair pikemalt Al Qaeda rünnakuvõimekusel. Luurejuht väitis, et terrorivõrgustik kujutab jätkuvalt väga tõsist ohtu nii USAle kui tema liitlastele. Seejuures jätkavat Al Qaeda oma võimekuse kasvatamist massihävitusrelvade kasutamiseks rünnakutes. Väidetavalt räägiti kuulamisel võimalusest, et USA võib sattuda uue rünnaku alla juba eeloleva kolme kuni kuue kuu jooksul.

Massihävitusrelvade leviku piiramise kontekstis olid eeskätt tähelepanu all Iraan ja Põhja-Korea. Iraani puhul väideti, et neil on olemas kõik võimalused ja teadmised tuumarelva tegemiseks, kuid pole teada, kas Teheran on sellise otsuse langetanud või mitte.

Edasi räägib 46leheküljeline raport veel Afganistanist, Pakistanist, Indiast, Lähis-Idast, Hiinast, Venemaast, Ladina-Ameerikast ja Aafrikast. Teemadena puudutatakse rahvusvahelist kuritegevust, kliimamõjutusi ja tervishoiuküsimusi.

Kuid võib olla üks meile olulisim punkt räägib võimalikest konfliktitekkeohtudest Euraasias ja Balkanil. Kõige suuremaks peab USA luure võimaliku pinge taasteket Lõuna-Kaukaasias. Põhjuseks lahendamata probleemid ning Venemaa kasvav sõjaline kohalolek Lõuna-Osseetias.

Samuti viidatakse Ukraina ja Kesk-Aasia riikide sisemisele (majanduslikule) haprusele. Balkanitelt tuuakse esile halvenev olukord Bosnia ja Hertsegoviinas, mis võib põhjustada etniliste vastuseisude teravnemist.