Kas president Obama annab Euroopale ninanipsu?


Eelmise aasta detsembris Madriidis kuulsin Hispaania valitsuse esindajatelt, et üheks olulisemaks rahvusvaheliseks kohtumiseks nende eesistumise ajal pidi saama Euroopa Liidu ja USA tippkohtumine. Maisse kavandatud kohtumisel pidi saama transatlantiline suhe uue hoo. Mõistagi lootis Madriid president Obama  küllatulekuga siluda ka Iraagi sõja tõttu murenenud kahepoolseid suhteid.

Täna teatas aga The Wall Street Journal oma allikate kaudu, et suure tõenäosusega president Obama ei osale mais planeeritud kohtumisel Euroopa liidritega. Sõidu võimaliku ärajätmise põhjuseks tuuakse siseküsimuste olulisus enne novembrikuiseid Kongressi vahevalimisi ning ka seda, et eelmisel aastal käis president Obama Euroopas kuuel korral.

Siseprobleemidele tähelepanu pööramine ja lahenduste otsimine on mõistagi väga tähtsaks küsimuseks kõige muu hulgas ka president Obama enda tulevikku silmas pidades. Samas oleks tippkohtumisel osalemisest loobumine ikkagi päris tõsine ninanips Euroopale.

Eriti arusaamatu oleks president Obama otsus siis, kui ta näiteks eelistaks Euroopa kohtumisele külaskäiku Moskvasse, kus teatavasti 9. mail on kavandatud suurejoonelised pidustused. Samas on kindel, et Hispaania eesistumise ajal leiab aset Euroopa Liidu ja Venemaa järjekordne korraline kohtumine.

Kõige selle pealt on alust arvata, et Ameerika Ühendriikide praegusele administratsioonile pole Euroopa radariekraani keskmes. Seda oli ka arvata, sest tõusuteel on Hiina ning laiemas Lähis-Idas jagub probleeme enam kui üks.

Tõsi, NATO tasandil on Euroopa riikide ja USA koostöö märgatavalt tihedam. Kuid kaitseallianss ei tohiks jääda siiski ainukeseks ühishuvide realiseerimise formaadiks transatlantilises suhtlemises.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Eilsetest uudistest saab lugeda, et Obama ja Medvedevi vaheline summit leiab aset sügisel, ent samas ei ole välistatud et nemad kohtuvad veel varem seoses relvalepingu allakirjutamisega.
02 veebruar, 2010 09:25
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave