Katõni veretöö aastapäev - kas murrang?

Veidi enam kui kuu aja pärast, täpsemalt 10. aprillil, leiab Smolenski lähedal Katõni metsas aset mälestusüritus, kus meenutatakse 70ne aasta möödumist enam kui 21 000 Poola vangi (enamuses ohvitserid) tapmisest NKVD poolt.

Üritus võib kujunenda tähelepanuväärseks eriti seetõttu, et esimest korda võtavad sellest osa nii Poola kui Venemaa peaministrid. Igatahes on Vladimir Putin kutsunud oma Poola kolleegi Donald Tuski üritusel osalema ning Venemaa välisministeerium on viidanud, et osutab kaasabi poolakatele, kes soovivad seda kurba tähtpäeva meenutada Venemaal.

Teatavasti on Katõni veretöö üks kõige tundlikumaid küsimusi, mis pole varjutanud üksnes Venemaa ja Poola suhteid, vaid laiemalt II maailmasõja eel ja ajal toimunud sündmuste faktitruud käsitlemist.

Katõni sündmuste eitamine oli omal ajal võrdeline Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide mahasalgamisega Nõukogude võimude poolt. Alles 1990. aastal tunnistas Moskva oma süüd, kuid siiani on paljud seda sündmust puudutavad arhiiviallikad või uurimismaterjalid salastatud.

Venemaa peaministri valmisolek osaleda massimõrva aastapäeva üritusel koos Poola kolleegiga on kindlasti samm vastastikuse usalduse ning inimsusevastaste kuritegude hukkamõistu suunas. See on kindlasti väga oluline pretsedent mitte üksnes Venemaa ja Poola suhetes, vaid omab mõjutust ka näiteks Venemaa ja Balti riikide suhetele.

Kui Vladimir Putin on valmis osalema Katõni mälestustseremoonial, siis on täiesti loomulik, et sarnane valmisolek võiks Venemaa juhtkonnal olla ka teiste stalinismi kuritegude hukkamõistmisel ning ohvrite mälestamisel.

Mõistagi on see keeruline ja tundlik teema eriti ajal, kui Kremlis on sarjatud naaberriike "ajaloo ümberkirjutamise" eest. Kuid nii nagu Katõni puhul, nii ka teiste toimepandud kuritegude faktide eest pole ju pääsu. Kääna neid kuidas tahad.

Ma ei ruttaks eelolevat sündmust siiski veel ülehindama, sest tegelikuks lakmuseks Venemaa hoiakutes oma lähemate naabrite suhtes on jätkuvalt suhted kolme Balti riigiga. Venemaa asepeaministri Sergei Ivanovi hiljutine avaldus Tallinnas ei lisa hetkel lootusi, et meie kahepoolsed suhted võiksid nihkuda suurema usalduse ja teineteisemõistmise suunas. Kuigi veelkord, Katõni pretsedent võiks olla omamoodi võtmeks ka Eesti-Vene suhete paradigmaatilisele muutmisele.

Loo alguses on illustratsiooniks KGB juhi Aleksandr Šelepini kiri Nikita Hruštšovile 3. märtsist 1959, kus üksikasjalikult kirjeldatakse NKVD poolt toimepandud Poola vangide massilist tapmist 1940. aasta kevadel. Teatavasti on veel tänagi Venemaal neid (kommunistid ja marurahvuslased), kes usuvad kunagist Nõukogude propaganda juttu sellest, et massitapmise pani toime hoopiski Gestaapo.