Miks Soome kirjastused kardavad ajalooraamatut?


IRLi välispoliitika nõukogus oli täna külaliseks Venemaa tuntud ajaloolane Mark Solonin, kelle allikarohke raamat "22. juuni: katastroofi anatoomia" ilmus eelmisel aastal tänu kirjastusele Grenader ka eesti keeles.

Peaasjalikult oli jutuks olukord Venemaa arhiivinduses ning dokumentide kättesaadavus uurijatele. Mark Solonin on teatavasti üks nendest ajaloolastest, kes on arhiiviallikatele toetudes täpsustanud Viktor Suvorovi geniaalseid oletusi ning andnud nendele teadusliku sisu. Muide, juba sellel kevadel on mõlemad mehed Tallinnas, et arutleda ühel avalikul üritusel põnevatel teemadel. Aga sellest juba siis, kui asi kindel.

Küll aga jäi tänasest kohtumisest eriti meelde see, et vaatamata Mark Solonini arvukatele katsetele avaldada Soomes oma raamatu "25. juuni: rumalus või agressioon" tõlget, ei ole see tal õnnestunud. Tegemist on äärmiselt põneva ja faktirohke käsitlusega nn Soome-Nõukogude Liidu 2. sõjast, mis algas 25. juunil 1941 ja vältas 19. septembrini 1944. Selles on kasutatud hulgaliselt seni avaldamata dokumente.

Samal ajal, kui raamatu tõlge on ilmumas näiteks Poolas ja Tšehhis, pole Soome kirjastused autori sõnul näidanud vähimadki huvi selle raamatu ilmutamise vastu.Jääb üle vaid küsida, miks selline leigus? Ega ometi pole tegu kokkulepitud vaikusega, sest raamatul on ju selgelt lugejahuvi tunnused.

Ma kujutan ette, et kui Solonin annaks välja raamatu, mis puudutab Eestit, ilmuks see kõhklemata mõnes meie kirjastuses. Nii nagu seda ju Grenader juba teinud ongi.

Kuid küsimus pole üksnes Soomes, vaid nähtavasti laiemalt Lääne ajalookirjanduse vilkas müüdiloomes, mis puudutab Nõukogude Liidu rolli Teise maailmasõja vallapäästmises. Mõtlemapanev on teadmine, et vaatamata korduvatele katsetele pole Soloninil läinud siiani õnneks avaldada ühtegi oma neljast monograafiast mõnes Lääne kirjastuses.

Samas on tähelepanuväärne, et Venemaal on Solonini raamatuid trükitud ligi 200 000 eksemplari ning tõlked on ilmunud mitmes Ida-Euroopa riigis. Sellel nädalal presenteerib ta Vilniuses oma esimese raamatu leedukeelset tõlget.

Kommentaarid

Tõnn ütles …
Muidugi võivad kohalikud kirjastused olla ettevaatlikud, ei taha kahjustada oma mainet vmt. Aga igal maal on alati ju ka piisavalt sõltumatuid väikekirjastusi, kes oma nurga alt vaadates tegutsevad. Miks ta neid ei kasuta?

Ja võibolla ei peakski Mark Solonin suhtlema Soome ja teiste lääneriikide kirjastustega, vaid pigem nende maade raamatulevitajate ja -turustajatega.

Kui tõlked soome, inglise, saksa vmt keelde on olemas, siis võib neid ju toimetada-küljendada-trükkida nii Venemaal kui Eestis või kus iganes.

Valmis tiraazhide marketing ja turustamine siht-auditooriumi jaoks - eriti muidugi eeldatava lugejahuvi olemasolul - on siis ju vaid vormistamise küsimus.
Anonüümne ütles …
Absoluutselt nõus eelmisega. Marko, kui näed raamatule laia lugejaskonda, siis muudkui osta õigused, lase tõlkida (kui vaja), kirjastada, turustada. ;)

Mõttetu on kritiseerida kasumile orienteeritud eraettevõtete tegevust. Kui teeksid ise paremini, siis tee!

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?