Miks Soome kirjastused kardavad ajalooraamatut?


IRLi välispoliitika nõukogus oli täna külaliseks Venemaa tuntud ajaloolane Mark Solonin, kelle allikarohke raamat "22. juuni: katastroofi anatoomia" ilmus eelmisel aastal tänu kirjastusele Grenader ka eesti keeles.

Peaasjalikult oli jutuks olukord Venemaa arhiivinduses ning dokumentide kättesaadavus uurijatele. Mark Solonin on teatavasti üks nendest ajaloolastest, kes on arhiiviallikatele toetudes täpsustanud Viktor Suvorovi geniaalseid oletusi ning andnud nendele teadusliku sisu. Muide, juba sellel kevadel on mõlemad mehed Tallinnas, et arutleda ühel avalikul üritusel põnevatel teemadel. Aga sellest juba siis, kui asi kindel.

Küll aga jäi tänasest kohtumisest eriti meelde see, et vaatamata Mark Solonini arvukatele katsetele avaldada Soomes oma raamatu "25. juuni: rumalus või agressioon" tõlget, ei ole see tal õnnestunud. Tegemist on äärmiselt põneva ja faktirohke käsitlusega nn Soome-Nõukogude Liidu 2. sõjast, mis algas 25. juunil 1941 ja vältas 19. septembrini 1944. Selles on kasutatud hulgaliselt seni avaldamata dokumente.

Samal ajal, kui raamatu tõlge on ilmumas näiteks Poolas ja Tšehhis, pole Soome kirjastused autori sõnul näidanud vähimadki huvi selle raamatu ilmutamise vastu.Jääb üle vaid küsida, miks selline leigus? Ega ometi pole tegu kokkulepitud vaikusega, sest raamatul on ju selgelt lugejahuvi tunnused.

Ma kujutan ette, et kui Solonin annaks välja raamatu, mis puudutab Eestit, ilmuks see kõhklemata mõnes meie kirjastuses. Nii nagu seda ju Grenader juba teinud ongi.

Kuid küsimus pole üksnes Soomes, vaid nähtavasti laiemalt Lääne ajalookirjanduse vilkas müüdiloomes, mis puudutab Nõukogude Liidu rolli Teise maailmasõja vallapäästmises. Mõtlemapanev on teadmine, et vaatamata korduvatele katsetele pole Soloninil läinud siiani õnneks avaldada ühtegi oma neljast monograafiast mõnes Lääne kirjastuses.

Samas on tähelepanuväärne, et Venemaal on Solonini raamatuid trükitud ligi 200 000 eksemplari ning tõlked on ilmunud mitmes Ida-Euroopa riigis. Sellel nädalal presenteerib ta Vilniuses oma esimese raamatu leedukeelset tõlget.

Kommentaarid

Tõnn ütles …
Muidugi võivad kohalikud kirjastused olla ettevaatlikud, ei taha kahjustada oma mainet vmt. Aga igal maal on alati ju ka piisavalt sõltumatuid väikekirjastusi, kes oma nurga alt vaadates tegutsevad. Miks ta neid ei kasuta?

Ja võibolla ei peakski Mark Solonin suhtlema Soome ja teiste lääneriikide kirjastustega, vaid pigem nende maade raamatulevitajate ja -turustajatega.

Kui tõlked soome, inglise, saksa vmt keelde on olemas, siis võib neid ju toimetada-küljendada-trükkida nii Venemaal kui Eestis või kus iganes.

Valmis tiraazhide marketing ja turustamine siht-auditooriumi jaoks - eriti muidugi eeldatava lugejahuvi olemasolul - on siis ju vaid vormistamise küsimus.
16 veebruar, 2010 22:13
Anonüümne ütles …
Absoluutselt nõus eelmisega. Marko, kui näed raamatule laia lugejaskonda, siis muudkui osta õigused, lase tõlkida (kui vaja), kirjastada, turustada. ;)

Mõttetu on kritiseerida kasumile orienteeritud eraettevõtete tegevust. Kui teeksid ise paremini, siis tee!
16 veebruar, 2010 23:08
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave