Janukovitši võit ei tähenda kannapööret

Nagu mitmed analüütikud ennustasid, kujunes Ukraina presidendivalimiste teine voor väga pingeliseks. Kuna Janukovitši edu Tõmošenko ees on väga väike, siis võib ametlike ja lõplike tulemuste väljakuulutamine võtta tublisti aega. Samas näib, et Oranži revolutsiooni ühel peategelasel ei õnnestu oma unistust täide viia ning Ukraina presidendiks on tõusmas Viktor Janukovitš.

Eesti Päevalehe küsimustele vastates ütlesin, et 2004. aasta Oranž revolutsioon on tänaseks juba ajalooline sündmus, mis mõjutas oluliselt Ukraina sisemisi arenguid. Ennekõike tähendas see sõnavabaduse laiemat lubamist ning vabade valimiste põhimõtte kinnistamist. Paraku jäid nii mitmedki toonased lubadused (eriti korruptsiooni ohjeldamisel) revolutsiooni liidrite tüli tõttu ellu viimata. See võis saada ka saatuslikuks Julia Tõmošenkole, kes on nendel valimistel napilt kaotamas Viktor Janukovitšile. Rahvusvahelised vaatlejad on valimisi tunnustanud ausate ja vabadena, mistõttu tuleb ühel kandidaadil osata ka kaotada. Mis siis, et väga napilt. Ma ei usu, et võidu korral Janukovitš pöörduks tagasi 2004. aasta eelsesse seisu. Ta on ju peaministrina ennast juba näidanud.

Kannapööret ilmselt ei tule. Janukovitši selja taga on arvestatavad ärihuvid, kellele on tähtis säilitada sõltumatus oma turgude otsimisel nii idas kui läänes. Teisalt peab Janukovitš arvestama, et tema võit oli napp ning Kiievi ja Lääne-Ukraina elanikkonnale tuleb ka midagi pakkuda. Ka sisepoliitiline seis on sama kirju, kui enne eilset valimispäeva. Seetõttu on kõige tõenäolisem variant, kus Janukovitš üritab leida tasakaalu Venemaa ja Euroopa vahel. Samas tuleb tal peagi teha otsuseid, mis võivad mõjutada nii tema enda poliitilist karjääri kui Ukraina tulevikku. Üks nendest on Venemaa Musta mere laevastiku saatus pärast 2017. aastat.

Kuid enne lõplike järelduste tegemist ootame ära ametlikud valimistulemused.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave