Venemaa vaevleb sõjatraumade küüsis
Ka tänavune sõjaväeparaad Punasel väljakul peeti ehtsas nõukogude stiilis. Nendel päevadel oma esimest ametiaastat tähistanud president Medvedev pidas kombekohase vihase kõne, kus ähvardas Venemaale külgekippujaid (loe: lääneriigid, hoidke meie naabrusest eemale) ning siunas läbi sõrmede Ida-Euroopa riike nende teistsuguse ajaloomälu pärast.
Tegelikult pole kõiges selles midagi imekspandavat. Suur Isamaasõda on jätkuvalt ja kõigutamatult tänase vene identiteedi suurim telgjoon, mis liidab vankumatus usus kümneid miljoneid inimesi. Eks otsati oli see tunnetatav ka täna siin Tallinnas.
Aastakümnete vältel kütetud võidueufooria ei jäta muidugi vähimatki ruumi sellistele pisiasjadele, et natsismi purustamisega kaasnes tervete riikide kadumine või kümnete miljonite inimeste surumine raudse eesriide taha .
Vaid kümnendik Venemaa elanikest arvab, et Teise maailmasõja lõpul Ida-Euroopa riigid kas langesid kommunistliku surve alla või kaotasid hoopiski iseseisvuse. Ametliku propaganda mõjul arvab aga 77 protsenti hiljuti küsitletud venemaalastest, et Ida-Euroopa riigid said vabalt oma arengut jätkata.
Riigiduumas menetluses oleva natsiseaduse kontekstis on samuti tähelepanuväärne, et 60 protsenti küsitletutest peab õigeks Teises maailmasõjas saavutatud võidu eitamise eest kriminaalkaristuse sisseviimist.
Need numbrid räägivad meile kahjuks sellest, et Venemaa (eliit) pole kaugeltki üle saanud sõjatraumast ning toodab seeläbi parajat pinnast läänevastasuseks. See suurendab kindlasti umbusku nende suhtes, kelle käsitlused Teise maailmasõja sügavamatest tagajärgedest ei lähe kokku Kremli ametliku joonega.
Tegelikult pole kõiges selles midagi imekspandavat. Suur Isamaasõda on jätkuvalt ja kõigutamatult tänase vene identiteedi suurim telgjoon, mis liidab vankumatus usus kümneid miljoneid inimesi. Eks otsati oli see tunnetatav ka täna siin Tallinnas.
Aastakümnete vältel kütetud võidueufooria ei jäta muidugi vähimatki ruumi sellistele pisiasjadele, et natsismi purustamisega kaasnes tervete riikide kadumine või kümnete miljonite inimeste surumine raudse eesriide taha .
Vaid kümnendik Venemaa elanikest arvab, et Teise maailmasõja lõpul Ida-Euroopa riigid kas langesid kommunistliku surve alla või kaotasid hoopiski iseseisvuse. Ametliku propaganda mõjul arvab aga 77 protsenti hiljuti küsitletud venemaalastest, et Ida-Euroopa riigid said vabalt oma arengut jätkata.
Riigiduumas menetluses oleva natsiseaduse kontekstis on samuti tähelepanuväärne, et 60 protsenti küsitletutest peab õigeks Teises maailmasõjas saavutatud võidu eitamise eest kriminaalkaristuse sisseviimist.
Need numbrid räägivad meile kahjuks sellest, et Venemaa (eliit) pole kaugeltki üle saanud sõjatraumast ning toodab seeläbi parajat pinnast läänevastasuseks. See suurendab kindlasti umbusku nende suhtes, kelle käsitlused Teise maailmasõja sügavamatest tagajärgedest ei lähe kokku Kremli ametliku joonega.
Kommentaarid
mina olen mures selle pärast, et meie meedia, ega kooliharidus ei suuda mõjutada kohalikku vene kogukonda mitte karvavõrdki.
Sellest on siiralt kahju, sest ühel päeval, võib olla 100 aasta jookusl üks kord on neil vaja teha valik kas toetada isesievat Eestit või mitte. Meie meedia on võtnud suuna mitte vaevata ennast lugeja harimisega või valgustamisega ajaloo kohta. Meie venekeelsetes koolides on ikka veel vanad nõukogude agsed vene õpetajad kes õpetavad NLiidu versiooni ajaloost.
Meil pole mingit spetsiaalprogrammi tegemaks selgeks meie lähiajaloo põhisündmusi.
ME EI SUUDA ISEGI NEUTRALISEERIDA VENE PROPAGANDA VERSIOONE. ME EI S UUDA SINNA ISEGI JUURDE PANNA OMA TÕDE.
Tegelikult on asi lihtne.
Vaja on saavutada järgmiste küsimuste käsitlemist vene koolides või vene meedias pikema aja jooksul.
1. kuidas tekkis eesti vabariik?
2. MRP, 1940 AASTA RIIGIPÖÖRE
3. Miks sõdis Saksa mundris 70 000 eestlast.
4 NKVD hukkamised ja küüditamised
Hetkel ei tea keskmine venelane sellest praktiliselt mitte kui midagi.
MIKS ME EI TAHA LEVITADA INFOT OMA AJLOOST? usun, et läbimõeldud lähenemine tooks kasu. VENELASTEL ON KA JU HING OMETI. NAD SUUDAVAD MA USUN MÕISTA TEISTE KANNATUSI.
meile eestlastele on omane üks iseloomujoon nagu ülim ratsionaalsus. see on ühest küljest hea, aga teisalt ka ohtlik.
Kui venelane ütleb, et ta tähtsate asjade pealt kokku ei hoia siis eestlased vinguvad ja hädaldavad ja vaidlevad lõpmatuseni. selle tõttu jäävad paljud asjad tegemata sest kardetakse teiste kriitikat ajakirjanduses. Ainukesena on aru saanud teavitustöö olulisusest Keskerakond. Kahjuks vales suunas muidugi.
P.S Esimesele kommenteerijale ütleks, et ega ohtude nägemine pole veel foobia. Mõelge Eesti ajaloo peale. Öeldakse küll, et tark õpib teiste, loll enda vigadest. Aga kui enda vigadest ka ei õpi, siis....
Kremli aluseks peaks aga venelase identiteedi aluseks olema II MS; asi peaks panema venelasi tõsiselt muretema:
1. Selline venelasesse suhtumine OMA võimude poolt on sügavalt alandav - justnagu teatud pronksist puuslike kummardamine oleks vene kultuuri ainus ilming
2. Hitler võttis endale identiteedi aluseks sõja, ka Kreml on seda teinud - loodame, et siiski ei lähe nagu...
Salasilm.