Kas nafta asendub veega?
Kui tänasel päeval on paljud pinged maailmas tingitud sellest, kes ja kus kontrollib energiaressursse nagu nafta näiteks, siis õige varsti võib tõsiste konfliktide allikaks muutuda kontroll värske vee üle. Ja oh imet, maailma suurim potentsiaalne konfliktikolle sesosas on ... Lähis-Ida.
Soovitan siinkohal väga põnevat analüüsi, mille esitas läinud kuul Washingtonis Lähis-Ida ekspert Dr. Nimrod Raphaeli. Tema järeldused on masendavad. Mõned isukamad näited. Kui globaalne maailma veetarbimine on umbes 8900 kuupmeetrit vett aastas inimese kohta, siis Lähis-Idas on see kõigest 1200 kuupmeetrit. Aastaks 2050 on see number poole väiksem.
Üle 60 protsendi Lähis-Ida veevarudest on nn piiriülesed, mis muudavad enamiku riikidest sõltuvaks naabrite tegevusest. Suurimas sõltuvuses on Egiptus (96 %), Süüria (80 %), Iraak (53 %) ja Jordaania (23 %). Ka on Lähis-Ida maailma suurim ebaefektiivne veekulutaja.
Kuigi naftarikkad riigid (nagu näiteks Araabia Ühendemiraadid) on asunud aktiivselt investeerima mereveest magevee tegemisse, on kiirelt kasvav rahvaarv, linnastumine ning piiriülesed probleemid tekitamas kiirelt kasvavaid pingeid.
Soovitan siinkohal väga põnevat analüüsi, mille esitas läinud kuul Washingtonis Lähis-Ida ekspert Dr. Nimrod Raphaeli. Tema järeldused on masendavad. Mõned isukamad näited. Kui globaalne maailma veetarbimine on umbes 8900 kuupmeetrit vett aastas inimese kohta, siis Lähis-Idas on see kõigest 1200 kuupmeetrit. Aastaks 2050 on see number poole väiksem.
Üle 60 protsendi Lähis-Ida veevarudest on nn piiriülesed, mis muudavad enamiku riikidest sõltuvaks naabrite tegevusest. Suurimas sõltuvuses on Egiptus (96 %), Süüria (80 %), Iraak (53 %) ja Jordaania (23 %). Ka on Lähis-Ida maailma suurim ebaefektiivne veekulutaja.
Kuigi naftarikkad riigid (nagu näiteks Araabia Ühendemiraadid) on asunud aktiivselt investeerima mereveest magevee tegemisse, on kiirelt kasvav rahvaarv, linnastumine ning piiriülesed probleemid tekitamas kiirelt kasvavaid pingeid.
Kommentaarid
USA kõrgkooli loengus käsitleti seda teemat sügavalt ning veeprobleemi lahendusena pakuti välja idee, et tuleks välja töötada lihtne ja odav võimalus Antartikas asuvat jääd joogiveeks muuta. (Laevaga jäätükki läbi troopiliste vöötmete tirimine lihtsate ja odavate lahenduste hulka paraku ei kuulu.) See omakorda võiks hoida ära uusi kokkupõrkeid Lääne- ja Lähis-Ida riikide vahel.
juhul kui globaalne soojenemine läheb ennustatavat rada, saab sellest uue tõuke Põhja-Lõuna vastuseis. ehkki vee-konfliktid (loe= eluspüsimise-konfliktid) näivad olevat lokaalse või siis üle-ühe-piiri olemusega, saab nn Põhi kaasatud kasvõi migratsiooni kaudu. ja ilmne on, et Põhi kipub minema Lõunasse kohale, klaarimaks asju nö kohapeal. tulemus ei näi aga vastavat kummagi poole ootustele.
Pisut ka teemavälist informatsiooni, kuid ehk Karmo´t (ja võibolla teisigi) huvitab. Kirjutasin kunagi globaalsest soojenemisest.
http://www.zone.ee/KT86/2007/04/mned-huvitavad-faktid-tnasest.html
(juhuks, kui link ära ei mahu, siis zone.ee/KT86 ja arhiivist aprill 2007, 13. aprilli postitus)
Kindlasti on aga oodata veeärimeeste huvi vee ekspordi vastu Eestist ja seda maksab peljata.