Ennustan: Putin tuleb tagasi
Mida lähemale Venemaa presidendivalimistele (märts 2008), seda enam tõstatub küsimus - kes saab järgmiseks Venemaa presidendiks. Sama sageli esitatakse ka küsimus - mis saab riigis vaieldamatult populaarseimast poliitikust Putinist?
Luban endale täna ühe väikese ennustuse. Kusjuures teadlikult endale aru andes, et ennustamine on tänamatu töö ning seda eriti Venemaa puhul. Aga ikkagi. Vaatame, mis juhtub.
Igatahes on viimaste nädalatega muutunud üha kindlamaks minu arusaamine, et Putin ei lahku kuhugi ning naaseb lühikese pausi järel tagasi Venemaa presidenditoolile. Siis aga juba vähemalt 14 aastaks.
Pakun stsenaariumi. Jäädes kindlaks põhimõttele, et kehtiva konstitutsiooni kohaselt saab Venemaa presidendiametit pidada korraga vaid kaks tähtaega järjest, lahkub Putin märtsis 2008.
Tema järglaseks, kelle otsingud näivad praegu endiselt käivat, saab tõenäoliselt inimene, kes vankumatult täidab eelnevalt kokkulepitu: kohe peale presidendivalimisi muudab Kremlile kuulekas parlament põhiseadust, pikendades presidendi üht ametiaega (uuest valimisest alates) neljalt aastalt seitsmele (selle mõistlikkusele on hiljuti vihjanud Putin ise). Tõenäoliselt kasutatakse võimalust ka mõne muu poliitkorraldusliku sammu astumiseks.
Putini "varijärglane" selgub tõenäoliselt alles vahetult enne presidendivalimiste kampaania algust ja tõenäoliselt mitte enne 2. detsembril toimuvaid parlamendivalimisi. Mäletatavasti ootas ka Jeltsin Putini väljakäimiseks ära 1999. aasta parlamendivalimiste tulemused.
"Varijärglase" isikut tuleb otsida tõenäoliselt Putini "verevendade" hulgast. See võib olla peaminister Fradkov, raudteeülem Jakunin või mõni teine, kuid kindlasti mitte see, kelle ambitsioon võiks olla ise Kremlisse kauemaks pidama jääda.
Seepärast tundub näiteks Sergei Ivanovi ja kogu tema meeskonna taandamine kaitseministri kohalt pisut kahtlasevõitu ettevõtmiseni inimese jaoks, kellest võiks saada Venemaa tulevane president.
Mõned mu Venemaa poliitikutest kolleegid on kinnitanud, et Putini soov olevat raha teenida ning ärisse minna (Gazprom näiteks). Kuid samas ma siiski arvan, et tema enda poolt avaldatud soov jätkata poliitilise mõjuvõimu omamist on võimalik üksnes tipus edasi püsides.
Seepärast ei saa "varijärglane" jääda Kremlisse kauemaks kui aastaks ehk pooleteiseks. See on täpselt aeg, mille jooksul saaks uus president ühest küljest läbi viia vajalikud reformid ning samas mitte veel ennast Kremli tooli mugavamalt sisse seada. Mis saab põhjuseks "varijärglase" tagasiastumisele, selle pakuvad välja Kremli PR-strateegid. Ilmselt pole see vene leidlikkust arvestades kuigi keeruline.
Seejärel naasebki Putin ennetähtaegsete valimiste kaudu ning rahva palava armastuse toel uuesti presidenditoolile, et seal siis oma valitsemist jätkata ja näiteks ka 2014. aastaks väljavõideldud Sotši taliolümpiamänge avada. Samuti võib selle stsenaariumi täitumisel kindel olla, et Venemaa poliitiline kurss ei muutu. Ei sise- ega ka välispoliitiliselt.
Viimasel ajal on mitmed maailma tipp-poliitikud püüdnud Putini käest otse teada saada, kes on tema võimalik järglane. Vastus on ilmselt olnud eht putinlik: uue presidendi valib Venemaa rahvas. Aga keda Venemaa rahvas valib, seda otsustab ilmselt Putin. Ütles ju Venemaa valimiskomisjoni esimees, Putini endine kolleeg Peterburi päevadelt Vladimir Tšurov kohe oma esimesel ametipäeval - Putinil on alati õigus.
Otsati andis selle blogiloo kirjutamiseks just täna pisukese põhjuse Venemaa parlamendi ülemkoja spiiker Sergei Mironov, kes lapsesuiselt Novosibirskis intervjuud andes ülalesitatud stsenaariumi võimalikkusele ka vihjas. Samal teemal on hiljuti sõna võtnud teinegi Kremli intriigidega pisut kursis olev inimene - Boriss Berezovski.
Kuid eks me näe. Oodata on pisut vähem kui pool aastat ning selle aja jooksul võib veel paljugi muutuda. Igatahes pole Venemaa presidendivalimised kahjuks kaugeltki nii demokraatlikud ja avatud oma kampaanias, kui seda olid hiljutised Prantsusmaa presidendivalimised või eelseisvad Ühendriikide presidendivalimised. Samas on aga Venemaa presidendil võimupiirid kohati päris avarad. Leebelt öeldes.
Luban endale täna ühe väikese ennustuse. Kusjuures teadlikult endale aru andes, et ennustamine on tänamatu töö ning seda eriti Venemaa puhul. Aga ikkagi. Vaatame, mis juhtub.
Igatahes on viimaste nädalatega muutunud üha kindlamaks minu arusaamine, et Putin ei lahku kuhugi ning naaseb lühikese pausi järel tagasi Venemaa presidenditoolile. Siis aga juba vähemalt 14 aastaks.
Pakun stsenaariumi. Jäädes kindlaks põhimõttele, et kehtiva konstitutsiooni kohaselt saab Venemaa presidendiametit pidada korraga vaid kaks tähtaega järjest, lahkub Putin märtsis 2008.
Tema järglaseks, kelle otsingud näivad praegu endiselt käivat, saab tõenäoliselt inimene, kes vankumatult täidab eelnevalt kokkulepitu: kohe peale presidendivalimisi muudab Kremlile kuulekas parlament põhiseadust, pikendades presidendi üht ametiaega (uuest valimisest alates) neljalt aastalt seitsmele (selle mõistlikkusele on hiljuti vihjanud Putin ise). Tõenäoliselt kasutatakse võimalust ka mõne muu poliitkorraldusliku sammu astumiseks.
Putini "varijärglane" selgub tõenäoliselt alles vahetult enne presidendivalimiste kampaania algust ja tõenäoliselt mitte enne 2. detsembril toimuvaid parlamendivalimisi. Mäletatavasti ootas ka Jeltsin Putini väljakäimiseks ära 1999. aasta parlamendivalimiste tulemused.
"Varijärglase" isikut tuleb otsida tõenäoliselt Putini "verevendade" hulgast. See võib olla peaminister Fradkov, raudteeülem Jakunin või mõni teine, kuid kindlasti mitte see, kelle ambitsioon võiks olla ise Kremlisse kauemaks pidama jääda.
Seepärast tundub näiteks Sergei Ivanovi ja kogu tema meeskonna taandamine kaitseministri kohalt pisut kahtlasevõitu ettevõtmiseni inimese jaoks, kellest võiks saada Venemaa tulevane president.
Mõned mu Venemaa poliitikutest kolleegid on kinnitanud, et Putini soov olevat raha teenida ning ärisse minna (Gazprom näiteks). Kuid samas ma siiski arvan, et tema enda poolt avaldatud soov jätkata poliitilise mõjuvõimu omamist on võimalik üksnes tipus edasi püsides.
Seepärast ei saa "varijärglane" jääda Kremlisse kauemaks kui aastaks ehk pooleteiseks. See on täpselt aeg, mille jooksul saaks uus president ühest küljest läbi viia vajalikud reformid ning samas mitte veel ennast Kremli tooli mugavamalt sisse seada. Mis saab põhjuseks "varijärglase" tagasiastumisele, selle pakuvad välja Kremli PR-strateegid. Ilmselt pole see vene leidlikkust arvestades kuigi keeruline.
Seejärel naasebki Putin ennetähtaegsete valimiste kaudu ning rahva palava armastuse toel uuesti presidenditoolile, et seal siis oma valitsemist jätkata ja näiteks ka 2014. aastaks väljavõideldud Sotši taliolümpiamänge avada. Samuti võib selle stsenaariumi täitumisel kindel olla, et Venemaa poliitiline kurss ei muutu. Ei sise- ega ka välispoliitiliselt.
Viimasel ajal on mitmed maailma tipp-poliitikud püüdnud Putini käest otse teada saada, kes on tema võimalik järglane. Vastus on ilmselt olnud eht putinlik: uue presidendi valib Venemaa rahvas. Aga keda Venemaa rahvas valib, seda otsustab ilmselt Putin. Ütles ju Venemaa valimiskomisjoni esimees, Putini endine kolleeg Peterburi päevadelt Vladimir Tšurov kohe oma esimesel ametipäeval - Putinil on alati õigus.
Otsati andis selle blogiloo kirjutamiseks just täna pisukese põhjuse Venemaa parlamendi ülemkoja spiiker Sergei Mironov, kes lapsesuiselt Novosibirskis intervjuud andes ülalesitatud stsenaariumi võimalikkusele ka vihjas. Samal teemal on hiljuti sõna võtnud teinegi Kremli intriigidega pisut kursis olev inimene - Boriss Berezovski.
Kuid eks me näe. Oodata on pisut vähem kui pool aastat ning selle aja jooksul võib veel paljugi muutuda. Igatahes pole Venemaa presidendivalimised kahjuks kaugeltki nii demokraatlikud ja avatud oma kampaanias, kui seda olid hiljutised Prantsusmaa presidendivalimised või eelseisvad Ühendriikide presidendivalimised. Samas on aga Venemaa presidendil võimupiirid kohati päris avarad. Leebelt öeldes.
Kommentaarid
et otsustasid listi mitte jääda, siis viskan sulle meilile ühe küsimuse - vasta kui viitsid:)