Türgis muutusteta

Eile peetud Türgi ajaloo ühed tähtsamad parlamendivalimised andsid tulemuse, mis ühest küljest oli oodatud (valitseva AKP kindel võit), kuid teisalt jättis õhku valimiseelse peaküsimuse - kes ja kuidas peaks valima riigi uue presidendi.

Peaminister Erdogan, kes siin kõrvalpildil tähistab oma abikaasaga valimisvõitu, ei saanud oma erakonnaga kahekolmandikulist enamust põhiseadusreformi kindlaks läbiviimiseks.

Kuigi valitsuse saab Erdogan taas üksi moodustada, tuleb uue presidendi valimisteks (aga praeguse presidendi Sezeri ametiaeg lõpeb novembris 2007) Õigluse ja Progressi Parteil (AKP) ilmselt leida liitlasi. Ja see ei pruugi olla sugugi kergem, kui selle aasta kevadel. Igatahes näib, et sisepoliitiline dünaamika jääb Türgis vähemalt eelolevaks poolaastaks väga kõrgeks.

Erdogani võit oli muidugi kergenduseks nii investoritele kui ka nendele, kes soovivad Türgi jätkuvat reformipoliitikat Euroopa Liiduga võimalikku liitumist silmas pidades. Erdogan lubas seda enne valimisi ja kinnitas üle ka eile õhtul.

Mis puudutab aga näiteks kurdi probleeme (nii siseriiklikke kui piiriüleseid - Iraak), siis siin on juhtohjad peaasjalikult Erdoganiga mitte just väga ühte sammu astuva sõjaväe käes. Kas näiteks jutud võimalikust invasioonist Põhja-Iraaki jäävad püsima ka peale valimisi ning millist aktiivsust võib oodata kurdide (PKK) tegevusest? Igatahes tundub, et nn ilmaliku Türgi kaitsel seisev armee hoiab valimisjärgsel situatsioonil pingsalt silma peal.

Siit aga tulenebki ehk suurim küsimus Türgi lähitulevikule, mis eile jäi veel vastuseta - kuivõrd suudab AKP balansseerida oma valijaskonna (suurem osa 47 toetusprotsendist tuli ikkagi Anatooliast ja muudest maapiirkondadest) selgelt islamimeelsema hoiaku ning riigile strateegiliselt kasulikuma euroopaliku reformipoliitika vahel. Ning millist rolli peaksid siin mängima Euroopa poliitikud.

Seepärast on minu arvates väga oluline Türgi teemadele tervikuna ka meie välispoliitilises diskussioonis pisut enam aega ja ruumi kulutada, sest pelgalt Euroopa Liidu laienemisest ja avatud uste poliitikast rääkiv jutt on ilma sügavama analüüsita veidi õõnsavõitu.

Kommentaarid

KT ütles …
kas see võib pikemas perspektiivis tähendada ka suuremat konkurentsi Iraaniga regionaalse liidri rolli osas?
23 juuli, 2007 11:48
Marko Mihkelson ütles …
Ilmselt Iraani kasvav mõjujõud ning laiemalt islami "renessanss" teevad tänaste Türgi liidrite valikud olulisemalt keerulistemaks. Liidrite all pean silmas nii AKP juhitud valitsust kui siis Atatürgi sekulaarsust kaitsvat armeejuhtkonda. Selleks aga, et põhjalikumalt arvata, peaks nende mõjutusi paremini tundma õppima.
23 juuli, 2007 14:35
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave