Kas nafta asendub veega?

Kui tänasel päeval on paljud pinged maailmas tingitud sellest, kes ja kus kontrollib energiaressursse nagu nafta näiteks, siis õige varsti võib tõsiste konfliktide allikaks muutuda kontroll värske vee üle. Ja oh imet, maailma suurim potentsiaalne konfliktikolle sesosas on ... Lähis-Ida.

Soovitan siinkohal väga põnevat analüüsi, mille esitas läinud kuul Washingtonis Lähis-Ida ekspert Dr. Nimrod Raphaeli. Tema järeldused on masendavad. Mõned isukamad näited. Kui globaalne maailma veetarbimine on umbes 8900 kuupmeetrit vett aastas inimese kohta, siis Lähis-Idas on see kõigest 1200 kuupmeetrit. Aastaks 2050 on see number poole väiksem.

Üle 60 protsendi Lähis-Ida veevarudest on nn piiriülesed, mis muudavad enamiku riikidest sõltuvaks naabrite tegevusest. Suurimas sõltuvuses on Egiptus (96 %), Süüria (80 %), Iraak (53 %) ja Jordaania (23 %). Ka on Lähis-Ida maailma suurim ebaefektiivne veekulutaja.

Kuigi naftarikkad riigid (nagu näiteks Araabia Ühendemiraadid) on asunud aktiivselt investeerima mereveest magevee tegemisse, on kiirelt kasvav rahvaarv, linnastumine ning piiriülesed probleemid tekitamas kiirelt kasvavaid pingeid.

Kommentaarid

BBH ütles …
Selles, et vesi saab uueks n-ö naftaks, ma ei kahtlegi!

USA kõrgkooli loengus käsitleti seda teemat sügavalt ning veeprobleemi lahendusena pakuti välja idee, et tuleks välja töötada lihtne ja odav võimalus Antartikas asuvat jääd joogiveeks muuta. (Laevaga jäätükki läbi troopiliste vöötmete tirimine lihtsate ja odavate lahenduste hulka paraku ei kuulu.) See omakorda võiks hoida ära uusi kokkupõrkeid Lääne- ja Lähis-Ida riikide vahel.
04 juuli, 2007 08:08
KT ütles …
paraku on vesi palju, väga palju strateegilisem ressurss kui nafta. ilma naftata saab, talle on alternatiive jne. ilma veeta ... ???

juhul kui globaalne soojenemine läheb ennustatavat rada, saab sellest uue tõuke Põhja-Lõuna vastuseis. ehkki vee-konfliktid (loe= eluspüsimise-konfliktid) näivad olevat lokaalse või siis üle-ühe-piiri olemusega, saab nn Põhi kaasatud kasvõi migratsiooni kaudu. ja ilmne on, et Põhi kipub minema Lõunasse kohale, klaarimaks asju nö kohapeal. tulemus ei näi aga vastavat kummagi poole ootustele.
04 juuli, 2007 08:37
Marko Mihkelson ütles …
Kaarel ja Karmo: väga head kommentaarid. Tegelikult peaks see teema olema rohkem ka meie välispoliitilises diskursuses käsitlet. Kuidas Eesti näiteks välja paistab?
04 juuli, 2007 08:45
Vali Dool ütles …
Muuseas maailma riikide monopoolsed veefirmad kuuluvad enamuses ka samale omanikule. See hinnatõus ning kriis tuleb sujuvalt varsti.
04 juuli, 2007 12:22
BBH ütles …
Eestis võiks alustada kampaaniaga ''Säästa vett'' vms. Kampaania eesmärgiks oleks teavitada elanikke probleemist ning valgustaks ja õpetaks neid vett säästikumalt kasutama (näiteks keerama hambaid pestes kraani sulgema, või autot pestes säästlikum olema). Eeldades, et kampaania on edukas, saaks seda EL´s teistele eeskujuna esitada.

Pisut ka teemavälist informatsiooni, kuid ehk Karmo´t (ja võibolla teisigi) huvitab. Kirjutasin kunagi globaalsest soojenemisest.

http://www.zone.ee/KT86/2007/04/mned-huvitavad-faktid-tnasest.html
(juhuks, kui link ära ei mahu, siis zone.ee/KT86 ja arhiivist aprill 2007, 13. aprilli postitus)
04 juuli, 2007 17:00
Klaus ütles …
nt. Tadžikistanis on põhiline loodusressurss vesi (ka elektrienergiast andvat 98% Nureki HEJ), juba mõeldakse, kuidas veevaeseid kuid energiakandjatelt rikkaid naabreid pinnida.
05 juuli, 2007 13:28
Klaus ütles …
mis puutub kodumaisesse veesäästukampaaniasse, siis Pulleritsu Priidu laupäevases artiklins on tsiteeritud TTÜ keskkonnatehnika instituudi direktorit, kes väidab, et Eestis pole mõistlik vett rohkem kokku hoida, kui seda seni tehtud. Viidates sellele, millist kokkuhoidu on saavutatud Tallinnas Nõukogude ajaga võrreldes ning sellele, et vee säästmine toob kaasa vee seismise torudes, misläbi kasvab raua sisaldus ja mikroorganismide eluvõimalused.

Kindlasti on aga oodata veeärimeeste huvi vee ekspordi vastu Eestist ja seda maksab peljata.
05 juuli, 2007 13:51
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave