"Müncheni hoovus" kogub jõudu

Äsjane Venemaa ja Suurbritannia suhete teravnemine pole kahjuks ootamatu ega erandlik. Ka siin blogis on mul viimase poole aasta sees korduvalt tulnud osundada Venemaa välispoliitika muutumisele agressiivsemaks ning pingeid pigem eskaleerivaks.

President Putini Müncheni kõnest selle aasta veebruaris alguse saanud selgelt tajutav"hoovus" on kandnud Venemaa välispoliitilist tegevust kõik need viimased kuud.

Hoolimata president Bushi katsest Kennebunkporti kalapüügiga Vene-Lääne suhete olukorda leevendada, on "Müncheni hoovus" pigem jõudu kogumas kui taandumas.

Vaevalt jõudis Venemaa teatada oma eemaldumisest Euroopa julgeolekuarhitektuuri ühest alustalast - Euroopa tavarelvastusleppest ning seoses sellega ka Istanbuli kohustustest (vägede väljaviimine Gruusiast ja Moldovast), kui juba on rahvusvaheliste uudiste esireas Litvinenko juhtumist tulenev kriis Londoni ja Moskva suhetes.

Sõnaga, viimasel ajal ei möödu nädalatki (teinekord päevagi), kui Venemaa ei toodaks oma käitumisega murettekitavaid esiuudiseid. Kahjuks on nad kõik sellest reast, mis viitavad usalduse järk-järgulisele vähenemisele Venemaa ja Lääne suhetes (eeskätt siis Moskva tegevuse tõttu) ning strateegilise partnerluse tähenduse üha õõnsamaks muutmisele.

Kui see oleks valimiseelses situatsiooni mõeldud üksnes sisemisele auditooriumile, siis võiks eeldada, et tegemist on ajutise nähtusega. Paraku tundub vähemalt mulle, et strateegiline suund Venemaa suureks tegemisel eeskätt läbi energiamanipulatsiooni on hoopis kaugeleulatuvam ning sügavam, kui oskaks esiotsa arvata.

Tundub, et 2005. aasta lõpul Putini enda sõnastatud eesmärk Venemaa muutmiseks energia superriigiks on tegelikkuses tähendamas ka tõsist ideoloogilist survet vabale maailmale. Venemaa "suveräänne demokraatia" on ju kaugelt midagi muud kui Euroopa ja kogu läänemaailma väärtussüsteem. Mäletame, et ka Brezhnevi-aegses põhiseaduses oli demokraatia sõnana esinemas. Kuid mis tegelikkuses sündis, teame kõik.

Kui "Müncheni hoovus" jääb kestma pikemalt (aga veelkord: nii see näib), siis on väga raske ette kujutada, mis oleks selleks imerohuks, mis hoiaks Vene-Lääne suhteid edasisest jäätumisest. Ainus, mis läänemaailmal teha on - omada tunnustet ja põhimõttekindlaid liidreid (a la Reagan-Thatcher) ning hoida ahvatlustele vaatamata võimalikult suurt üksmeelt.

Kommentaarid

KT ütles …
tee või tina, aga meelde tuleb Mart Laari lauluke "Ragan, Thatcher, Pinochet" :)

aga kui tõsiselt, siis tundub, et VVP'l on kiire. kiire kehtestamak agendat, millega siduda oma järeltulija ... ja miks mitte ka tekitada olukord, kus jääks mulje tugevast-tegijast isendast, võrreldes eeldatavasti jänni jääva järeltulijaga.

sellel mõttekonstruktsioonil on ainult üks viga - kui järeltulija osutub olema mitte hall käpiknukk, vaid võimekas manipulaator.
17 juuli, 2007 17:58
Anonüümne ütles …
Выступая в Палате общин, министр иностранных дел Великобритании Дэвид Милибэнд призвал Россию изменить свою конституцию, которая запрещает экстрадицию российских граждан.
********
Ах,какой крик подняли бы эстонская пресса и политики, если аналогичный пассаж в сторону Эстонии позволили бы себе в Думе России
17 juuli, 2007 19:11
Marko Mihkelson ütles …
Karmole: minul on igatahes praegu arvamine, et Putini asemel tuleb tõenäoliselt aastaks-pooleteiseks Fradkovi tüüpi hall käösutäitja, kes muudab konstitutsiooni (presidendiaeg vähemalt 2x7 aastat) ning seejärel rahva üldisel nõudmisel astub areenile tagasi Putin. Võin muidugi eksida, kuid see tundub vähemalt praegu kõige tõenäolisem.

Anonüümsele: hea meel, et oskate eesti keelt ning seeläbi ka teemal kaasa mõelda.
17 juuli, 2007 20:43
Anonüümne ütles …
Moskva on närviline, kuna ei või kindel olla, mida britid järgmiseks teevad. Jutt ei ole vähemast, kui et Vene võib saada süüdistuse terrorismi mahitamises riiklikul tasemel. See ei oleks enam naljaks. Mõni väiksem riik oleks süüdistuse ammu saanud palju väiksema hulga tõenditega.
See, et mõni tühi MID-is vm. teeb praegu ajakirjanike ees karmi häält ja nägu, ei tohiks eksitada.
17 juuli, 2007 20:46
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave