"Müncheni hoovus" kogub jõudu

Äsjane Venemaa ja Suurbritannia suhete teravnemine pole kahjuks ootamatu ega erandlik. Ka siin blogis on mul viimase poole aasta sees korduvalt tulnud osundada Venemaa välispoliitika muutumisele agressiivsemaks ning pingeid pigem eskaleerivaks.

President Putini Müncheni kõnest selle aasta veebruaris alguse saanud selgelt tajutav"hoovus" on kandnud Venemaa välispoliitilist tegevust kõik need viimased kuud.

Hoolimata president Bushi katsest Kennebunkporti kalapüügiga Vene-Lääne suhete olukorda leevendada, on "Müncheni hoovus" pigem jõudu kogumas kui taandumas.

Vaevalt jõudis Venemaa teatada oma eemaldumisest Euroopa julgeolekuarhitektuuri ühest alustalast - Euroopa tavarelvastusleppest ning seoses sellega ka Istanbuli kohustustest (vägede väljaviimine Gruusiast ja Moldovast), kui juba on rahvusvaheliste uudiste esireas Litvinenko juhtumist tulenev kriis Londoni ja Moskva suhetes.

Sõnaga, viimasel ajal ei möödu nädalatki (teinekord päevagi), kui Venemaa ei toodaks oma käitumisega murettekitavaid esiuudiseid. Kahjuks on nad kõik sellest reast, mis viitavad usalduse järk-järgulisele vähenemisele Venemaa ja Lääne suhetes (eeskätt siis Moskva tegevuse tõttu) ning strateegilise partnerluse tähenduse üha õõnsamaks muutmisele.

Kui see oleks valimiseelses situatsiooni mõeldud üksnes sisemisele auditooriumile, siis võiks eeldada, et tegemist on ajutise nähtusega. Paraku tundub vähemalt mulle, et strateegiline suund Venemaa suureks tegemisel eeskätt läbi energiamanipulatsiooni on hoopis kaugeleulatuvam ning sügavam, kui oskaks esiotsa arvata.

Tundub, et 2005. aasta lõpul Putini enda sõnastatud eesmärk Venemaa muutmiseks energia superriigiks on tegelikkuses tähendamas ka tõsist ideoloogilist survet vabale maailmale. Venemaa "suveräänne demokraatia" on ju kaugelt midagi muud kui Euroopa ja kogu läänemaailma väärtussüsteem. Mäletame, et ka Brezhnevi-aegses põhiseaduses oli demokraatia sõnana esinemas. Kuid mis tegelikkuses sündis, teame kõik.

Kui "Müncheni hoovus" jääb kestma pikemalt (aga veelkord: nii see näib), siis on väga raske ette kujutada, mis oleks selleks imerohuks, mis hoiaks Vene-Lääne suhteid edasisest jäätumisest. Ainus, mis läänemaailmal teha on - omada tunnustet ja põhimõttekindlaid liidreid (a la Reagan-Thatcher) ning hoida ahvatlustele vaatamata võimalikult suurt üksmeelt.

Kommentaarid

KT ütles …
tee või tina, aga meelde tuleb Mart Laari lauluke "Ragan, Thatcher, Pinochet" :)

aga kui tõsiselt, siis tundub, et VVP'l on kiire. kiire kehtestamak agendat, millega siduda oma järeltulija ... ja miks mitte ka tekitada olukord, kus jääks mulje tugevast-tegijast isendast, võrreldes eeldatavasti jänni jääva järeltulijaga.

sellel mõttekonstruktsioonil on ainult üks viga - kui järeltulija osutub olema mitte hall käpiknukk, vaid võimekas manipulaator.
Anonüümne ütles …
Выступая в Палате общин, министр иностранных дел Великобритании Дэвид Милибэнд призвал Россию изменить свою конституцию, которая запрещает экстрадицию российских граждан.
********
Ах,какой крик подняли бы эстонская пресса и политики, если аналогичный пассаж в сторону Эстонии позволили бы себе в Думе России
Marko Mihkelson ütles …
Karmole: minul on igatahes praegu arvamine, et Putini asemel tuleb tõenäoliselt aastaks-pooleteiseks Fradkovi tüüpi hall käösutäitja, kes muudab konstitutsiooni (presidendiaeg vähemalt 2x7 aastat) ning seejärel rahva üldisel nõudmisel astub areenile tagasi Putin. Võin muidugi eksida, kuid see tundub vähemalt praegu kõige tõenäolisem.

Anonüümsele: hea meel, et oskate eesti keelt ning seeläbi ka teemal kaasa mõelda.
Anonüümne ütles …
Moskva on närviline, kuna ei või kindel olla, mida britid järgmiseks teevad. Jutt ei ole vähemast, kui et Vene võib saada süüdistuse terrorismi mahitamises riiklikul tasemel. See ei oleks enam naljaks. Mõni väiksem riik oleks süüdistuse ammu saanud palju väiksema hulga tõenditega.
See, et mõni tühi MID-is vm. teeb praegu ajakirjanike ees karmi häält ja nägu, ei tohiks eksitada.

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA