Eesti Energia börsikava ja julgeolek

Eesti Energia börsikava täiendava kapitali hankimiseks strateegiliselt oluliste investeeringute tegemiseks suurendab Eesti energiajulgeolekut ning loob täiendavaid võimalusi ettevõtte rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks.

Praegu Riigikogu menetluses olev Eesti julgeolekupoliitika aluste eelnõu  rõhutab, et energiajulgeolekut aitavad tagada varustuskindlus, infrastruktuuri julgeolek, ühendatus teiste Euroopa Liidu liikmesriikide energiavõrkudega ja energiaallikate mitmekesisus.

Kõigi nende eesmärkide tagamiseks tuleb rakendada erinevaid meetmeid, kuid ilma avaliku ja erasektori koostööta ning rahvusvahelise komponendita pole pikemaajaline energiajulgeolek saavutatav. Samas on selge, et üksnes riigi kontrollimonopol ning rahastamine ei võimalda paindlikult reageerida muutuvatele turutingimustele.

Seepärast on mõistetav, miks on Eesti Energia juba lähemaks viieks aastaks investeeringute katteks vajaliku 35 miljardi krooni hankimiseks erinevatest rahastamisvõimalustest välja valinud kava noteerida kuni kolmandik ettevõtte aktsiatest Londoni ja Tallinna börsil.

Eesti Energia börsikaval on terve rida tegureid, mis töötavad meie ühise energiajulgeoleku tugevdamise nimel. Üheks peamiseks komponendiks on pikaajalise varustuskindluse tagamiseks vajaliku kapitali hankimine riigi finantskohustusi suurendamata ning strateegilist kontrolli ettevõtte üle kaotamata.

Noteeringukõlbulikkuse saavutamine maailma ühes juhtivamas finantskeskuses – Londoni börsil – on iseenesest väga oluliseks tagatiseks ettevõtte rahvusvahelisustamise ning parema immuunsuse saavutamiseks poliitilistest kapriisidest.

Läbipaistvus, usaldusväärsus ja rahvusvahelistele reeglitele alluv aruandekohustus vaid tugevdavad ettevõtet ning ühes sellega ka kindlustavad tema toimevõimekust energiajulgeoleku suurendamisel.

Lähiajast võib tuua mitmeid erinevaid näiteid sellest, kuidas varjatud omanikeringi või läbipaistmatu juhtimisega energiaettevõtted võivad tekitada tõsist kahju energiajulgeolekule tervetes regioonides.

Rahvusvaheliste investorite sisenemine läbi aktsiaemissiooni toob endaga kaasa investorite päritoluriikide huvi suurenemise Eesti Energia tegevuse vastu ja lisab ühtlasi teatava rahvusvahelise poliitilise kaitse.

Eesti Energia on juba täna tuntust kogunud põlevkivienergeetika alase teadmise kasutamisel rahvusvahelises koostöös. Ka sellel nädalal oli uudistest võimalik lugeda vastava koostöö tekkimisest Maroko suunal. Noteerimine Londoni börsil kinnitaks veelgi jõulisemalt Eesti Energia positsiooni rahvusvahelises konkurentsis.

Parem rahvusvaheline  staatus, atraktiivsem krediidireiting ning konkurentsivõime on Eesti Energiale heaks eelduseks konkureerimisel täielikult avanenud kodusel elektriturul, sest kindlasti püüavad nii Fortum kui teised lähinaabruse suurettevõtted Eesti turu arvelt oma positsioone parandada.

Börsiettevõtte reeglid ning avatus raskendavad oluliselt poliitilistest tõmbetuultest mõjutatud otsuste tegemist, sest need võivad negatiivselt kallutada ettevõtte majandustulemusi ning seeläbi ka turuväärtust aktsiaturul. Kasumi teenimisest huvitatud investorid poleks sellega kindlasti rahul.

Aktsiate avalik müük ei takista mõistagi ettevõttesse sisenemast ka nendel turuosalistel, kelle huvides ei pruugi olla Eesti Energia tugevnemine. Spekuleeritud on niinimetatud “Vene ohuga”, kuid analüütikute hinnangul on see siiski selgelt üledramatiseeritud.

Pealegi ei loobu riik strateegilisest kontrollpaketist, mis muudab igasuguse turureeglitele vastukäiva tegevuse või välise poliitilise mõjutamise vähetõenäoliseks. Samuti ei vasta tõele väide, nagu rööviks börsile minek meilt kontrolli oma maavarade ehk siis põlevkivi üle.

Eesti Energia tulek Tallinna börsile on olulise ja laiema julgeolekupoliitilise tähendusega. Turukapitalisatsiooni kahekordistamisega muutuks Tallinna börs oluliselt huvitavamaks investeerimiskeskonnaks ja suureneks börsi likviidsus, mis omakorda annaks teistele Eesti ettevõtetele parema võimaluse aktsiaturult lisakapitali hankida. Ka niinimetatud rahvaaktsia võimalus oleks atraktiivne paljudele Eesti erainvestoritele, kes siiani on eelistanud hoiustamist investeerimisele.

Energiajulgeolekust rääkides on väga oluliseks teguriks poliitiliste otsustega mittevenitamine. Kahjuks on meie Balti naaber Leedu selles osas hoiatavaks näiteks. Ignalina tuumajaama sulgemisotsus sündis aastaid tagasi riigi liitumisel Euroopa Liiduga. Samas on aga uue tuumajaama ettevalmistustööd takerdunud poliitilisse selgusetusse ning otsustamatusse, mis on negatiivselt mõjutanud Leedu energiajulgeolekut.

Leedu vahetus naabruses käib täna sõna otseses mõttes tormijooks kahe võimsa tuumajaama ehitamiseks (Kaliningradis ja Valgevenes), mis võib Visaginase uue tuumajaama projektile üleüldse kriipsu peale tõmmata. Investeerimisvõimalused regionaalsetesse suurprojektidesse on piiratud ning esimestel turuosalistel on alati eelis.

Eesti Energia börsikava on põhjalikult analüüsitud erinevate rahvusvaheliste ja kodumaiste nõustajate poolt. Kõik vajalikud sammud reaalse tegevuse käivitamiseks on astutud. Seetõttu oleks äärmiselt oluline, et valitsuse vastav otsus sünniks juba lähematel nädalatel. 

(Artikkel ilmus tänases Postimehes).