Marko Mihkelsoni blogi

Tänased uudised Sotšist panevad tõsiselt mõtlema: kas Ukraina suudab oma järeleandlikkusega vastu seista Venemaa üliaktiivsele survele? Suurel kiirusel toimuv lähenemine Venemaale on jõudnud väga lähedale murdepunktile, kus Ukraina võib majanduslepete varjus kaotada suure osa oma suveräänsusest. Eilses pöördumises rahva poole ütleb president Viktor Janukovitš, et riigi välispoliitikas on ta kinnitanud kindlat sihti integreerumisel Euroopaga. Kuid lisab samas, et on astunud samme viimase viie aasta Ukraina poliitika muutmiseks Venemaa suunal. Selle sisuks saab vastastikku kasulik ja heanaaberlik läbisaamine, kus pole kohta konfrontatsioonil ja Venemaa-vastasel retoorikal. Selle avaldusega püüdis Janukovitš ilmselt rahustada neid ukrainlasi, kes peavad kiiret lähenemist Venemaale ohuks riigi suveräänsusele. Janukovitš rõhutas odava gaasi tähtsust riigi majanduse päästmisel. Venemaa ametlikel andmetel jääb Moskval gaasileppe tõttu sellel aastal saamata 100 miljardit rubla. Lisaks on...

Kreeka kriisi üheks võimalikuks tulemuseks on Eesti üha selgem lahtirabelemine nõndanimetatud Ida-Euroopa geopoliitilisest taagast ning meie üha mõistetavam sidumine Põhja-Euroopa riikide grupiga. Õigupoolest võib lõunaeurooplaste üle-jõu-elamine ning nõrk valitsemisdistsipliin olulisel määral mõjutada kogu Euroopa (geo)poliitilist kaardipakki. Kui veel aasta tagasi kiruti üksmeelselt Euroopa Liidu idaserva riike (Läti ja Ungari andsid selleks ka põhjuse) kui majanduspoliitilist hädaorgu, siis Kreeka ja tegelikult kogu eurotsooni fiskaalnäitajad on ikka kaugel sellest, mida näevad ette Maastrichti kriteeriumid. Seepärast on päris loomulik, et keerulises majandusseisus poliitilist stabiilsust ning konservatiivse eelarvepoliitika kaudu jätkusuutlikke makronumbreid näitav Eesti pole enam lihtlabaselt käsitletav "endise kommunistliku riigina" või eriti tobedalt kõlavana - "endise Nõukogude Liidu vabariigna", vaid väga selgelt, jõuliselt ja solidaarselt Euroopa vää...

Eesti Energia börsikava täiendava kapitali hankimiseks strateegiliselt oluliste investeeringute tegemiseks suurendab Eesti energiajulgeolekut ning loob täiendavaid võimalusi ettevõtte rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks. Praegu Riigikogu menetluses olev Eesti julgeolekupoliitika aluste eelnõu   rõhutab, et energiajulgeolekut aitavad tagada varustuskindlus, infrastruktuuri julgeolek, ühendatus teiste Euroopa Liidu liikmesriikide energiavõrkudega ja energiaallikate mitmekesisus. Kõigi nende eesmärkide tagamiseks tuleb rakendada erinevaid meetmeid, kuid ilma avaliku ja erasektori koostööta ning rahvusvahelise komponendita pole pikemaajaline energiajulgeolek saavutatav. Samas on selge, et üksnes riigi kontrollimonopol ning rahastamine ei võimalda paindlikult reageerida muutuvatele turutingimustele. Seepärast on mõistetav, miks on Eesti Energia juba lähemaks viieks aastaks investeeringute katteks vajaliku 35 miljardi krooni hankimiseks erinevatest rahastamisvõimalustest välja ...

Mida aeg edasi, seda rohkem kipub ilmnema tõsiasi, et Ukraina president Viktor Janukovitš on oma välispoliitilises tegevuses eelistamas Venemaad Euroopale. Kriitilise majandusliku olukorra parandamiseks on Kiiev haaranud kõige lihtsama, aga samas ka kõige ohtlikuma õlekõrre järele - andnud ära osa oma suveräänsusest odava gaasi eest. Musta mere laevastiku leppe pikendamine polnud tegelikult üllatus. Küll aga oli üllatus selle leppe sõlmimise ning ratifitseerimise kiirus, kusjuures Ukraina avalikkuses ei eelnenud sellele ühtegi debatti. Opositsiooni korraldatud munasõda tõmbas küll rahvusvahelist tähelepanu, kuid ei enamat. Otsus on sündinud ning nüüd jääb oodata juba järgmisi Kiievi järeleandmisi Moskvale. Seda eriti majanduse vallas. Venemaa liidrite aktiivsus Ukraina suunal on täielikult varjutanud Euroopa Liidu tegevuse, mis tõestab veelkord ühenduse välispoliitika haprust ning oma eesmärkide hajusust. Idapartnerlusest pole siiani midagi märkimisväärset sündinud ning oluline gaasi...

Venemaa ja Ameerika Ühendriikide presidentide eilne ühisavaldus tekitab kahetisi tundeid. Ühest küljest on kindlasti positiivne, et kahe suurriigi juhid rõhutavad konstruktiivset koostöövaimu. Seda on tänases keerulises maailmas väga vaja. Samas viitab "Elbe vaimu" rõhutamine paratamatult ka "Jalta vaimule". Ühisavalduse tekstist jääb siiski mulje, et selle initsiaator on Kreml. Fašismi üle saavutatud võit oli mõistagi ajaloolise tähendusega sündmus, kuid jättis sellele vaatamata suure osa Euroopast stalinistliku türannia haardesse. President Obama eelkäija George W. Bush pidas 2005. aasta mais Riias kõne , kus ta mõistis üheselt hukka "Jalta vaimu". Bush ütles palju vastukaja leidnud kõnes, et Jalta kokkulepped jätkasid Müncheni ja Molotov-Ribbentropi pakti ebaõiglast traditsiooni. Loomulikult ei maksa arvata, et president Obama administratsioon seaks kuidagi kahtluse alla USA mittetunnustamispoliitika. Samas on oluline, et suurte eesmärkide saavu...

Läinud nädalal Tallinnas toimunud Volcano konverents keskendus paljuski Venemaa teemadele. Kuna tuhapilv ei seganud Tallinnasse tulemast mitmeid Eesti sõpru Moskvast, siis olid arutelud seda detailsemad ning huvitavamad. Kuna konverentsi puhul kehtis Chatham House'i reegel, siis piirdun ka siin vaid ühe üldistusega. Ja seda eeskätt küsimuses: kas president Medvedev võiks peaminister Putini varjust lahti rabeleda? Täna on see teema tänu Aftenposteni intervjuule  Venemaa presidendiga jõudnud ka meie meediasse. Selles ütleb Medvedev, et ei välista kandideerimist 2012. aasta presidendivalimistel. Kuid samas annab ta päris üheselt mõista, et hoiab kindlalt kinni Putini kursist. Ehk siis tõlgituna - ükskõik kui suured või väikesed ka poleks erimeelsused tandemi sees, ei ole ei üks ega teine valmis Venemaal läbi viima mingeid demokraatrlikke ega riigi tegelikule moderniseerumisele suunatud tegevusi. See ohustaks nende enda isiklikku võimu ning heaolu. Nagu kirjeldas üks Tallin...

Eile pärastlõunal Tallinnast lahkunud NATO riikide välisministrid võisid "tuharünnaku" kiuste toimunud mitteametliku kohtumisega rahule jääda. Eesti sai suurürituse korraldamisega hästi hakkama - elementaarsest logistikast kuni teleülekanneteni välja. See aga vaid kinnitab, et meil on olemas kõik vajalik sarnaste ürituste edukaks läbiviimiseks ka tulevikus. Neljapäeva õhtul sattusin kokku ühe oma hea tuttavaga Ameerika Ühendriikide delegatsioonist, kes on täna ametis välisminister Clintoni poliitilise nõunikuna. Ta oli siiralt tänulik ürituse väga hea korralduse eest, sest veel mõned päevad tagasi oli kogu ettevõtmine tõsise kahtluse all. Minu arvates on täiesti paslik mõelda juba täna tulevikule ning võtta sihikule nii NATO kaitseministrite kui ka NATO tippkohtumise korraldamine.

Sellise kujundusega buss hakkab Peterburis liikuma 9. mail. Idee autorid on noored ettevõtjad, kes peavad oma sõnul tähtsaks Stalini rolli Teises maailmasõjas saavutatud võidus. See on järjekordseks kinnituseks kasvavatele püüdlustele rehabiliteerida Stalinit ning nagu näha, siis selle taga pole mitte üksnes sõjaveteranid. Eriti jõhker on see Stalini piltide teema (hetkel pole teada, millised pildid tulevad Moskva tänavatele) Venemaa avalikus linnaruumis just praegu, pärast Katõni sündmuste sedavõrd traagilist meeldetuletust. Kuid kõigele vaatamata on selles rehabiliteerimiskatses ka midagi positiivset. Vähemalt võimaldab see kasvõi mingidki arutelu toimunu üle. Igatahes näitab  seegi debatt Peterburi telekanalil 100TV, kui erinev on Venemaa noorte hulgas suhtumine miljoneid inimesi hukutanud türanni.

Hajuvate tuhapilvede kiuste homme algav NATO välisministrite mitteametlik kohtumine Tallinnas (Peeter Langovits, Postimees) on Eestile väga oluliseks diplomaatiliseks sündmuseks, millel on korraga mitu olulist mõjurit. Need puudutavad nii meie julgeoleku kui alliansi enda tulevikku, aga ka Eesti enda võimekust sarnaseid suurkohtumisi läbi viia. Minu arvates on väga hea, et NATO välisministrid kohtuvad just sellel kevadel Tallinnas. Miks? Aga seepärast, et juba üksnes Eesti geopoliitiline asend ning meie julgeoleku väljakutsed (näiteks küberjulgeolek) pööravad nii osalejate kui kohtumist kajastavate ajakirjanike tähelepanu nendele teemadele, mis peaksid moodustama NATO uue strateegilise kontseptsiooni selgroo. See tähendab, et vaatamata püsivatele kõhklustele NATO tulevikust, eksisteerib jätkuvalt väga selge vajadus vabasid ja demokraatlikke riike ühendava tõsise heidutusvõimekusega kaitsekoostöö järele. Kollektiivkaitse põhimõttest loobumine või selle sisu hajutamine tähendaks al...

Erakorralised presidendivalimised Poolas leiavad aset 20. juunil. Kui esimeses voorus ei peaks keegi kandidaatidest saama üle 50 protsendi häältest, siis lõppotsus tehakse 4. juulil teises voorus. Juba täna on selge, et sõltumata tulemusest jääb Poola tugevalt paremtsentristlikuks. Tegelikult on küsimus vaid kahe kandidaadi vahel. Praegune presidendi kohusetäitja Bronislaw Komarowski  (fotol), kes esindab peaministri Donald Tuski juhitud Kodanike Platvormi (IRLi sõsar Euroopas), on olnud viimastel nädalatel selge favoriit. Õiguse ja Korra partei esitab tõenäoliselt veel sellel nädalal oma kandidaadiks hukkunud presidendi kaksikvenna, erakonna liidri  Jaroslaw Kaczynski . Viimastes arvamusküsitlustes jääb ta Komarowskist maha paarikümne toetusprotsendi võrra. Tuleb rõhutada, et pärast hektilist sisepoliitilist perioodi 1990ndatel aastatel on Poolas viimase kümnendiga toimunud väga tugev konsolideerumine. Kahtedel viimastel parlamendivalimistel on selge enamuse võitnud ka...

Paari viimase päeva üldine ning ka isiklik (tuhavangi)kogemus tõestavad väga ilmekalt, kui isoleeritud on Eesti Euroopast. Selle sisuks on lisaks ahtale lennuühendusele (mis hetkel ei toimi) rongiühenduse puudumine ning väga nigel maanteekoridor. Ehk siis on minu arvates ilmselge, et lisaks energiaühenduste loomisele tuleb meil märgatavalt rohkem panustada ka rahvusvahelise rongi- ning maanteeühenduste loomisele või kaasajastamisele läbi Rail Baltica ja Via Baltica projektide. Viimaseid projekte on kõigutatud läbi aastate edasi ja tagasi, kusjuures pidurdajaks on olnud nii objektiivsed (turu väiksus) kui subjektiivsed (huvitatud riikide erinevad prioriteedid) põhjused. Kuid nii nagu sageli ikka juhtub, näitab alles erakorraline olukord probleemi tõsidust. Nii nagu 2006. aastal pärast Vene-Ukraina gaasikriisi hakkas Euroopa rohkem tähelepanu pöörama energiajulgeolekule ja energiaühenduste loomisele, siis nüüd peaks vähemalt meie regiooni riigid tõstatama maismaatranspordi infrastru...

Seda lugu poleks olnud, kui meie saatkond Itaalias poleks pakkunud meile võimalust sõita saatkonna autoga Viini. Tänu autojuht Olevile jõudsime poole päevaga oluliselt lähemale oma eesmärgile - kojujõudmisele. Hea kokkusattumuse tõttu jääb meie Viinis viibimine vaid mõnetunniseks, sest juba homme varahommikul hakkab meie Viini saatkonna auto liikuma läbi Varssavi Tallinna suunas. Kui kõik läheb hästi, siis jõuame tagasi Tallinna pühapäeva hilisõõks või esmaspäeva varahommikuks. Nendel päevadel saab ikka väga ilmekalt aru, kui oluline on lennundus meie igapäevaelus. Ja lennusõit on ikka tõeline ajavõit. Roomast Tallinna on 3000 kilomeetrit. Meie saaksime autoga ehk kahe päevaga, lennusõit võtaks vaid 3 tundi.

Iseenesest pole ju Roomas tuhavangis olemine kuigi halb. Väljas on meie mõistes suvi ning linn igatahes minu üks lemmikuid maailmas. Kuid siiski. Islandi "kingitus Euroopale" on kindlasti midagi sellist, millest räägitakse veel pikalt. Täna on aga sisuliselt kogu Euroopa parajalt koomas. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsioon (peale minu veel Rein Ratas, Ester Tuiksoo, Olev Aarma) pidas sellel nädalal kõnelusi oma kolleegidega Itaalia parlamendi alam- ja ülemkojas. Tegemist on minu mälu järgi Riigikogu komisjoni esimese kahepoolse visiidiga üldse Itaaliasse. Kohtumised ise olid väga avatud, kus olid jutuks ka Eestile hetkel väga olulised teemad . Kuid tagasi "vangistuse" juurde. Tõsi, siinne (Rooma) lennujaam töötab ning isegi ootesaalis polnud täna kuigi ebaharilik. Finnairi esindajad andsid lihtsalt tuima näoga paberi, kus kirjas, et vulkaan purskab ning olukord erakorraline. Mingeid võimalusi ümberlennuks mõistagi ei pakutud. Sest kes sellesse ...

Ungari käimasolevad parlamendivalimised annavad tulemuse, mis on olnud juba pikka aega ilmne. Pärast sotside endise liidri ja peaministri Gyurcsany valedeskandaali ning majanduse allakäiku on olnud vaid aja küsimus Fideszi uus esiletõus. Viktor Orbani juhitud Fidesz (IRLi sõsar Ungaris) võttis valimiste esimeses voorus mäekõrguse võidu (386 kohast Fideszil käes 206, sotsidel 28, paremäärmuslastel 26), kuid 25. aprillil toimuvas teises voorus selgub, kas reformide jõulisemaks elluviimiseks saab Fidesz kahe kolmandikulise enamuse. Analüütikute hinnangul on see saavutatav. Ungari majandus- ja sotsiaalpoliitika vajavad tõepoolest kiiret tähelepanu, mistõttu ei saa Fideszi ülesanne olema sugugi lihtne. Samas on Fideszil võidetud Ungari ajaloo suurim usaldusmandaat, mida teist korda võimuletõusnud erakond peaks oskuslikult ka ära kasutama. Fideszi võit mõjutab kindlasti ka Ungari välispoliitikat ning tegevust energiajulgeoleku tagamisel. Igatahes on Fidesz olnud väga kriitiline eelmis...

Poola presidendipaari ning kümnete riigi eliiti kuuluvate inimeste traagline hukkumine Smolenski lähedal Katõni veretöö mälestusüritustele lennates on tõeline šokk, mis jääb mitte üksnes poolakate meeltesse aastakümneteks. Helistasin täna päeval kaastunde avaldamiseks ka oma kolleegile Poola Senatis Edmund Wittbrodile. Ta oli tõeliselt šokeeritud ning kirjeldas olukorda riigis, kui tõsist kriisihetke. Kuna poolakatele on Katõn väga oluliseks rahvusliku identiteedi ja mälu sümboliks, siis tänane katastroof on eriti jõulise ja ühendava  tähendusega igaühele. Pole midagi öelda. Katõn omandab tänasest veelgi sügavama ja kurvema tähenduse poolakate jaoks. Jääb vaid loota, et see kohutav õnnetus aitab lõplikult eemaldada valede rägastiku Katõni veretöölt. Siiras ja sügav kaastunne Poola rahvale.

Verisel võimupööramisel Kõrgõzstanis näib olevat tunduvalt laiem taust, kui lihtsalt rahva rahulolematus energiahindade ning presidendi klanni korruptsiooniga. Kirjutan sellest pikemalt arvamusloo Postimehele, kuid huvitekitamiseks kaks olulist nüanssi. Esiteks on Kõrgõzstan ainus riik maailmas, kus asuvad kõrvuti Venemaa ja Ameerika Ühendriikide sõjaväebaasid. Ühendriikidele on Manasi lennuväebaas äärmiselt oluline logistikakeskus Afganistani operatsiooni silmas pidades. Teiseks, Kõrgõzstan ise on vaene ning hästi toimiva majanduse tarbeks väga keerulise geograafilise asendiga riik. Samas on Kõrgõzstanil siiski geopoliitiline tähendus, arvestades tema naabruse riike. Kes suudab mõjutada Kõrgõzstani, sellel on mõjud nii mitmelegi regionaalsele arengule. Kuid nagu juba kirjutasin, kõigest lähemalt esmaspäevases Postimehes.

Sellise avalduse tegi täna Venemaa asekaitseminister Vladimir Polovkin, kui seletas ajakirjanikele, miks oleks vaja Mistral tüüpi laevu osta. Ta lisas, et enklaaviks oleva Kaliningradi kaitsmine on vajalik lähtuvalt sõjalise ohu analüüsist. Polovkini sõnul vajavad lisaks Kaliningradile Mistrali kaitset ka Kuriili saared, kuna Jaapanil on jätkuvalt pretensioone nendele saartele. Sama allika väitel soovib Venemaa Prantsusmaalt osta ühe valmis  laeva juba 2011. aastaks ning litsensi veel kolme laeva ehitamiseks. Nimetatud uudis avab esimest korda Vene kaitseministeeriumi nägemuse kaasaegse dessantlaeva kasutamiseks. Kaliningradi ja Balti mere laevastiku mainimine on mõistagi Eestile uudis, mis vajab tõsist tähelepanu. Kas tõepoolest on Läänemerel viimasel ajal oluliselt kasvanud sõjaline oht Venemaale, nagu võib kaudselt mõista Mistrali paigutamise põhjendusest? Ma tookin välja kolm põhjust, mis ilmselt on mõjutanud Polovkini viidatud analüüsi. Esiteks ja ilmselt olulisemaks...

Täpselt kuu aega on jäänud kauaoodatud valimisteni Suurbritannias. Juba praegu ennustatakse viimaste aegade teravaimat kampaaniat, mis võib päädida ettearvamatu tulemusega. Viimase tingib asjaolu, et sisuliselt kõigil kolmel suuremal erakonnal on olemas võimalused jääda või tõusta valitsusse. Veel aasta tagasi peeti konservatiivide liidri David Cameroni tõusu peaministriks (ta oleks briti noorim valitsusjuht alates 1812. aastast) sisuliselt otsustatuks. Viimased arvamusküsitlused näitavad siiski leiboristide suhteliselt head seisu, mis teeb tooride enamusvõidu keeruliseks. Samas on kampaania alles alanud, mistõttu pole välistatud ka erinevad stsenaariumid. Välispoliitiliselt on omad küsitavused nii tooridel kui leiboristidel.  Cameroni puhul näeksime tõenäoliselt Briti peaministri rahvusvahelist esiletõusu, kuigi samas tooride liigne euroskepsis võib osutada sellele karuteene. Browni jätkamise korral jääks Suurbritannia aga välispoliitikas endiselt tagasihoidlikuks, sest ...

Ukraina president Viktor Janukovitš on oma ametisoleku esimestel nädalatel teinud tõsist köietantsu, püüdes hoida riigi välispoliitilist orientiiri kusagil Venemaa ja läänemaailma vahepeal. Neutraalsust sihtiv Ukraina uus administratsioon on väga keerulise ülesande ees - kuidas sõbrustada Venemaaga oma suveräänsust ohtu seadmata? Nagu eeldada võis, hoiab president Janukovitš oma ametiaja alguses küll pisut enda valijate poole (see tähendab muu hulgas ka Venemaaga suhete soojendamist), kuid ei jäta arvestamata ka peamiselt Lääne- ja Kesk-Ukraina elanike läänemeelsemaid püüdlusi. Nii on Ukraina riigipea esimesel kuul külastanud Brüsselit ja Moskvat, lubades mõlemal pool suhete edendamist. Tõsi, diplomaatiliste käikude põhjal on vähemalt välja paista pisut aktiivsem tegevus Venemaaga suhete soojendamisel. Samas pole Janukovitš rutanud ellu viima kampaaniaaegset lubadust Ukraina viimisest Venemaa, Valgevene ja Kasahstani tolliliitu, mis rikuks riigi kohustusi Maailma Kaubandusorgan...

Ülal on lühike videoklipp eilsest miitingust Moskvas Triumfi väljakul ning allpool jõhker rünnak 82aastase inimõiguslase Ljudmilla Aleksejeva vastu.