Vene-Gruusia sõja esimesed õppetunnid
Venemaa agressioon Gruusia vastu on juba praegu osundamas tervele reale õppetundidele, mida tuleb eeskätt lääneriikidel kiiresti analüüsida ning arvesse võtta. Toon need siinkohal välja tähtsust järjekorras arvestamata.1. Venemaa tänase juhtkonna poliitika on tõsiseks ohuks demokraatlikele naaberriikidele. Laiemalt on Venemaa ennast jõuliselt vastandanud Lääne vabaduse ja demokraatia ideaalidele. Uus Külm sõda on reaalsus.
2. Venemaa ei hooli rahvsuvahelisest õigusest ega rahvusvahelistest organisatsioonidest, sealhulgas SRÜst.
3. Käimasolev Venemaa agressioon on ette valmistatud pikema aja jooksul ning pole juhuslik, et see sai alguse olümpiamängude avamise ajal.
4. Venemaa liikmelisus eeskätt Euroopa Nõukogus, aga ka OSCEs ja G8s tuleb üle vaadata. Vähemalt Euroopa Nõukogu kontekstis ei tohi Venemaa tegevus jääda karistuseta.
5. Venemaa agressiooni peamiseks eesmärgiks on Gruusia eemalhoidmine NATOst. Seepärast tuleb NATO liikmesmaadel tugevdada jõupingutusi Gruusiale liikmelisuse tegevuskava andmiseks juba detsembris ning Tbilisi lähendamiseks alliansile. Põhja-Atlandi Nõukogu (NAC+1) peaks kogunema võimalikult kiiresti.
6. Venemaa ei talu oma piiridel demokraatlikke ja vabu ühiskondi. Gruusia on Moskvale tundunud nõrgima lülina, mistõttu ka siis pikaajaline sissetungi ettevalmistamine.
7. Venemaa näeb Gruusiat strateegiliselt tähtsa riigina, kuna sealt lähevad läbi nii Bakuu-Tbilisi-Ceyhani naftajuhe kui ka Bakuu-Tbilisi-Erzerumi gaasijuhe.Venemaa ihaleb nende energiateede kontrolli üle.
8. Venemaa näitas tegudes, et võib jõhkralt rikkuda rahvusvahelist õigust "kaasmaalaste" või kodanike kaitse sildi all. Täpselt nii, nagu tegi seda Hitler 1930ndatel.
9. Venemaa peaminister Vladimir Putin näitas, kes on majas peremees. President Medvedev on varjus ning kordab Putini sõnu. Putin seadis täna Vladikavkazis otseselt kahtluse alla Gruusia territoriaalse terviklikkuse.
10. Venemaa kasutab oma agressioonis küberrünnet. Eesti oli esimene katsejänes ning nüüd on see laialt kasutuses.
11. Igasugune tingimusteta kokkuleplus ning status quo ante belli nõudmine ei lahenda, vaid lükkab edasi probleemi.
12. Venemaa ei ole usaldusväärne rahutagaja oma naabruses. Gruusiasse peavad saadetama rahvusvahelised rahujõud.
13. Venemaa püüdleb järjekindlalt Gruusia poliitilise korra muutmist. Järgmiseks sihtmärgiks võib olla Ukraina.
14. Venemaa ettepanek julgeolekuarhitektuuri muutmiseks Euro-Atlandi väljal tuleb selgelt tagasi lükata.
15. Kahjuks näitab Venemaa agressioon, et Euroopa Liidul puuduvad jätkuvalt tugevad ja põhimõttekindlad liidrid.
16. Venemaa agressiooni ja karistamatusele lootva käitumise üheks põhjuseks on mitmekordsed rahvusvahelised andeksandmised jõhkrate tegude eest, mida on korda saatnud Venemaa tänane eliit eriti Tšetšeenias.
17. Euroopa Liit peaks lõpetama Venemaa käsitlemise strateegilise partnerina. Uue partnerlusleppe läbirääkimised on võimalikud ja tulemusi andvad vaid siis, kui Venemaa loobub oma demokraatlike naabrite ründamisest ja ähvardamisest. Seejuures võib ära unustada üldise viisavabaduse võimalikkuse Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.
18. Euroopa Liit peab kiiresti suurendama jõupingutusi energiajulgeoleku ning Venemaast energiasõltumatuse suurendamiseks.
19. Venemaa sõjaline võimsus on bluff. 58. armee üksused ning õhujõud pole olnud võimelised taktikalist edu saavutama.
Kindlasti võib neid õppetunde veelgi lisada. Olgu need siin esimesed.
Kommentaarid
mis gruusia-vene sõda puudutab siis mulle tundub, et asi juhtus siiski ka venelastele pisut ootamatult. õigemini oli neile ootamatu grusiinide nii jõuline ja tugev rektsioon.
1) Kaitsekulud tuleb tõsta 2%ni
2) Eesti peab loobuma senisest "uute julgeolekuriskide" retoorikast ja ühemõtteliselt tunnistama, et meie ainuke potentsiaalne julgeolekurisk on Venemaa.
3) Eesti peab loobuma valikulisest ajateenistusest ja minema üle totaalkaitsele.
4) Narva linnas või selle lähedal tuleb avada sõjaväebaas (eriti oluline ja sugugi mitte raske ellu viia).
5) Eesti peab karmistama immigratsioonipoliitikat. Venekeelsete migrantide ja võõrtööliste kergekäeline sissevedamine tuleb peatada. Kui me vajamegi võõrtöölisi, siis ei tohiks need olla slaavlased. Parem kasvõi hiinlased.
6) Eesti peab võtma oma üheks rahvastikupoliitiliseks eesmärgiks eestlaste osakaalu tõstmise vähemalt 80%-ni kogu riigi elanikkonnast.
7) Eelmisest eesmärgist tulenevalt peaks me looma väljerändeprogrammi selleks, et kasvõi mingi osa venelastest rändaks (loomulikult vabatahtlikult) välja, näiteks Lääne-Euroopasse.
8) Eesti peab võtma eesmärgiks tõsta eestlaste osakaal kõigis maakondades ja suuremates omavalitsustes vähemalt 70%-ni elanikkonnast (kogu riigi elanikkonnast 80%-ni). See käib eriti Tallinna ja Narva kohta, kus eestlste osakaal on ohtlikult madal.
9) Eesti peaks muutma kodakondsuse omamise lastele kohustuslikuks. See tähendab, et halli passiga lapsevanemad PEAVAD oma sündinud lastele valima kodakondsuse, praegu on see vabatahtlik.