Vene impeeriumi ideoloogia taassünd
Tegeilikult pole selles midagi üllatavat. Venemaa arenguid jälgivatele inimestele oli ammu teada, et Kremli tegevus eriti viimasel kaheksal aastal on olnud kõike muud kui riigi demokratiseerimine. Vastupidi. Alates president Putini võimuletulekust on enesekehtestamise selgrooks saanud autoritaarsele poliitilisele süsteemile tuginev impeeriumi ideoloogia.Otse loomulikult on sellise ideoloogia või maailmanägemise vastandkujuks vaba demokraatlik maailm. Seepärast võime Venemaa agressiooni Gruusia vastu pidada impeeirumi ideoloogia jõuliseks kehtestamiseks.
Loomulikult ei sündinud see agressioon tühjalt kohalt. Nii sõjaliselt kui eriti ideoloogiliselt on seda juba aastaid ette valmistatud. Konkreetsemalt rääkides käivad selle alla nii Putini Müncheni kõne´eelmise aasta veebruaris kui tema kurikuulus teejuhis: "Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof".
Viimastel päevadel on impeeriumi ideoloogia ammused eestkõnelejad muutunud eriti sõnakaks. Sellised tegelased nagu Aleksandr Dugin (pildil) ja Aleksandr Prohhanov, aga ka mitmed teised tunnetavad oma tähetundi.
Veel 1990ndatel aastatel peeti mõlemat meest marginaalideks. Nüüd on nad peajoone esinadajad. Duginit peetakse koguni Vene kindralstaabi ideoloogiks. Seepärast maksab meil nende mõtteavaldusi väga tähelepanelikult lugeda, sest nendes kajastuvad otsesed ähvardused ka Eesti territoriaalse terviklikkuse aadressil.
Nii näiteks ütles Prohhanov eilses Ehho Moskvõ/RTVi saates otse, et valdavalt venekeelse elanikkonnaga Ida-Eesti peaks kuuluma Venemaale. Provokatsioonidest Balti riikides (tõsi küll, USA algatatuna) on rääkinud ka Dugin oma äsjases intervjuus Aserbaidžaani ajakirjanikele.
Kuid eriti värvikas on järgmine mõttearendus. Ja see pole kaugeltki kahjuks "hullu üksildase jutt". Millist ideed on meile vaja, küsib "Vene idee" üle mõtisklev literaat Aleksandr Solomin nendel päevadel. Ja vastab: “On selge, et meile on vaja sellist eesmärki, mille nimel pole kahju ka elu anda. Kodanikuühiskonna, õigusriigi, heaoluühiskonna ehitamine pole meile huvitav. See on kuidagi liiga labane ja maalähedane. Me läheme enne hulluks või lõpetame elu enesetapuga, kui hakkame kannatlikult arvestama sissetulekut ja väljaminekut, investeerima, aktsioneerima, koopereerima ja nii edasi. Meile on see igav. Parema meelega püüame hõlvata suur avarust Siberis ja Kaug-Idas nii, et Vaikse ookeani saared saaksid lõplikult meie omaks, sajandeid võitleme Euroopaga Baltikumi pärast, aga Türgiga Dardanellide eest – see on meie moodi.“
Kommentaarid
Solomini argumenid on peegelpilt Sakartvelos toimuvast. Ahh, milleks igavad laebiraeaekimised ja veenmine, kui maerksa huvitavam on tankiga yle sōita ja lisaks veel harimatu valijate seas + punkte teenida...selline "Vene sprindi hing", staieri distantsiks pole valmis...sest see on igav:)
Teie poliitikud peaks selles suunas midagi konkreetset ära tegema - kasvõi selle 90 aastat eestit raames - tutvustama keskkooli lastele võimaliku venemaa ohtu...
Täpselt nagu Saakašvili, on ka Marko erakonnakaaslased purjus Ameerika neokonservatiivide toetusest, arvates et sellega igasugune poliitika piirdubki ning ise ei saa ega pole vaja Eesti julgeoleku tagamiseks midagi teha.
Tänu sellele on vaid paari viimase aastaga elanikkonnast veerandi toetus Eestile hävinud, kusjuures Marko ja sõbrad oskavad vaid ida poole näpuga näidata ja käsi laiutada. Väidavad et Venemaaga ei saavatki suhelda, mis on hästi mugav ettekääne faktile, et nad ise ei oska ning Eesti tõsiseltvõetavus ja moraalne üleolek selleks on kadunud. Eestit hoiab Osseetia-Abhaasia kordumise eest täna koos VAID NATO vihmavari, mitte riigi reaalne ühtsus ja tugevus. Mis pole mitte mandunud, vaid hävitatud Eesti "tarkade" poliitikute poolt tänu rahvuspopulismile.
Kui antakse juba valida,kumma valib USA,kas Gruusia või Venemaa...raske arvata siin,loomulikult et Gruusia
Vägede tagasitõmbamise asemel purjetavad "vene rahuvalvajad" läbi linnade ja sadamate, röövivad Gruusia ajakirjanike, riigi ja eraisikute vara. Keegi kurat ei tea endiselt, mis L-Osseetias õieti toimub, kus tšetšeeni ja osseedi kambad oma suva järgi asju ajavad.
Allkirjastatud lepingut rikutakse JÕHKRALT. Kas ei oleks aeg uueks tugevaks avalduseks?
Kui valimiste ajal saatis sotsiaaldemokraat Hannes Rumm (Keskerakonna vastase) kirja välja, siis ma kirjutasin vastu, et mis te minule kirjutate, ma tean piisavalt hästi, kelle poolt hääletada. Teie tegelege parem venelastega. "Hea mõte" kirjutati vastuseks... Aga ma ei näe mingeid pingutusi sellel rindel. Kesikud astuvad samal ajal sisse lahtisest uksest, sest kogu muukeelne seltskonna jaoks on see ainus kanal, kust kuulda, mida Eesti poliitikutel neile öelda on.
Venemaa on terroristlik riik ja selle hävitamiseks on vaja väga peenelt orkestreeritud infosõda. Või tegelikult on seal vaja lihtsalt haridust, sest vene inimesed ei tea, et normaalseks eluks on ka teisi võimalusi kui see, kus nad ise elavad.
Meil on taolisi arvamusliidreid, kelle teooriate abil võib vene inimestega manipuleerida ( Mihkelson,Laar,Herkel,Helme).