Euroopa kaitsevõime on hoiatavalt madal

Sellise järelduse võib teha äsja avaldatud põhjalikust analüüsist, mille kirjutas Euroopa välissuhete nõukogu analüütik Nick Witney. Euroopa Kaitseagentuuri endise juhina teab Witney teemat muidugi hästi, mistõttu ka tema 60leheküljeline poliitikapaber peaks Euroopa liidreid ärgitama tõsisele diskussioonile.

Kuna suurem osa Euroopa Liidu liikmesmaid on samas ka NATO liikmed, siis langeb sama kahtlusevari ka NATO tervikvõimekusele. Viimane on ilmekalt nähtav Afganistanis, kus liikmesriikide panused või võimekused on sõltumata nende suurusest väga erinevad.

Witney rõhutab, et Euroopa kaitsejõududel kokku on umbes 10 000 tanki, 2500 lennukit ja ligemale 2 miljonit inimest relva all. Samas üksnes kolmandik kõigist jõududest on võimelised tegutsema oma riigist väljaspool. Witney järeldab, et suur osa kaitsekulutusteks tehtavast 200 miljardist eurost aastas läheb eurooplastel vastu taevast.

Seepärast on Witney meelest viimane aeg jõulisemalt taaselustada Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitika eesmärgid. Kuna ükski Euroopa suurriik, ka mitte Prantsusmaa ja Suurbritannia, pole enam üksi võimelised piisavalt hästi finantseerima vajaminevaid võimekusi, siis on väljapääs üksnes riikide ühistegevuses.

Samas peaksid Witney arvates initsiatiivi võtma nn pioneerriigid, kes juba praegu panustavad ja on valmis enam tegema rahvusvahelise kaitsekoostöö süvendamiseks Euroopas. Selle järgi jääksid Euroopa Liidu liikmesmaadest tahaplaanile Austria, Luksemburg, Iirimaa, Küpros, Kreeka, Bulgaaria ja Malta, kes siiani kas on kulutanud märkimisväärselt vähe kaitsele või ei osale rahvuavahelistes operatsioonides piisavalt aktiivselt.

Prantsusmaa on oma eesistumise üheks eesmärgiks kuulutanud Euroopa kaitseidentiteedi tugevdamise ning kaitsejuhtimise loomise. Juba tuleval kuul peaksid välisministrid arutlema 2003. aastast pärineva Euroopa esimese ühise julgeolekustrateegia täiendamise üle.

Eestis on teinekord Euroopa kaitseidentiteedi tugevdamist vaadeldud väikese skepsisega, kuna on kardetud NATO püüdluste dubleerimist. Samas näitab analüüs veenvalt, et ei NATO ega Euroopa Liit ei saa olla oma operatsioonidel edukad, kui võimekused ja panustamine on liikmesriigiti ikka väga erinevad.

Seepärast tuleb Eestil antud teemal kindlasti püüelda nn pioneeride sekka, mis on ka meie panustamise taset arvestades igati loogiline. Eesti julgeolekule on oluline, et Euroopa riikide üldine julgeolekutaju oleks senisest selgem ning tagatud ka konkreetsete (mitte paberile jäävate) tegevustega.

Euroopa kaitseidentiteedi tugevdamine on üksnes kasuks NATO võimekuse suurendamisele, mitte vastupidi. Samas võiks Eesti väljendada siiski seisukohta, et Euroopa Liit peaks oma kaitsekoostöö tõhustamisel hoiduma NATO juhtimissüsteemide dubleerimisest.

Ka peaks Eesti kõige lähemal ajal üle vaatama ja täiendama 2004. aastal Riigikogus heaks kiidetud julgeolekupoliitika alused, mis annaks hea võimaluse esiteks siseriiklikuks debatiks ning seejärel sisendi ka konkreetseteks ettepanekuteks Euroopa julgeolekustrateegiasse.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
" Eesti julgeolekule on oluline, et Euroopa riikide üldine julgeolekutaju oleks senisest selgem ning tagatud ka konkreetsete (mitte paberile jäävate) tegevustega. "

Marko, ära aja udu. Eesti julgeolekule on oluline, et Eesti Kaitseministeerium lõpetaks kiiremas korras ära meie kaitsevõime lammutamise. Ei saa pidada normaalseks, et meie sõjaaja armee suuruseks on vaid 16 000 meest, et ajateenistusse kutsutakse vaid 30% meestest ning et kutselisi sõjaväelasi on vaid 2800. Eesti iseseisev kaitsevõime on olematu. Pimesi NATO peale loota on naiivsuse tipp, eriti kui arvestada, et enamus NATO ja EL-i riikidest on Venemaast energeetilises sõltuvuses. Ja USA järgmiseks presidendiks saab tõenäoliselt Barack Obama. Kas Obama hakkab Eestisse Venemaa rünnaku korral saatma vägesid? Ärge ajage mind naerma.

Eesti ja teised Balti riigid on teinud kõik selleks, et meie okupeerimine oleks potentsiaalsele vaenlasele nii kiire ja vähe ressursse nõudev kui üldse võimalik. Muideks, Marko, sa pole eriti avaldanud oma arvamust kaitsepoliitika kohta. Mida sa arvad Läti ja Leedu otsusest minna üle palgaarmeele? Mis sa arvad kui kaua Läti 5000 meheline armee Venemaa rünnakule vastu peab? Ise ennustan, et Läti riik ja rahvas põrmustatakse enne kui NATO liitlased köhidagi jõuavad.
Anonüümne ütles …
NATO ei varjagi seda, et ta tahab Euroopa riikide territoriaalkaitse (sh ajateenistuse) ära kaotada, et sealt vabanevad rahalised ressursid ja sinna peale kuluv aur suunata mobiilsemate ja moodsamate löögijõudude arendamisesse.

Eks see ole ka põhjus, miks viimasel ajal IRL enam ajateenistusest kiitvalt sõna ei võta.

Ja õieti teevadki.
Anonüümne ütles …
neile, kes karjuvad, et miks Eesti Nato pe...t lakub ja enda totaalkaitsmisega ei tegele, siis tuletaks meelde, mida Prantsusmaa president on ses vallas ette võtnud: külma sõja aegne "totaalarmee" reformitakse mobiilseks "kriisireguleerijaks". Ja prantslased pole natos, seega ei neid süüdistada selles, et "nato käseb".
Anonüümne ütles …
Võrrelda Eesti ja Prantsusmaa julgeolekupoliitilist olukorda on küündimatu. Prantsusmaa rahvaarv on 60 miljonit. Nii suur riik saab kokku täiesti arvestatava palgaarmee ja seega on ajateenistusest loobumine igati põhjendatud. Eesti suuruse riigi puhul oleks palgaarmee suuruseks umbes 4000 meest. 4000 meheline relvastatud üksus pole armee. See on turvafirma.
KT ütles …
kalle: aga mis on sinu meelest alternatiiv - kas Soome või Šveitsi mudel?

salasilm ... no ma kohe ei teagi, kuidas küsida ... millistel allikatel sa tugined? ma pean eriti silmas Prantsusmaa-NATO suhteid ... aga ka muidu:)))
Anonüümne ütles …
" aga mis on sinu meelest alternatiiv - kas Soome või Šveitsi mudel? "

Arvestades Eesti geopoliitilist olukorda ja rahvaarvu on ilmselge, et Eestile on parim variant soome mudel - see tähendab umbes 3500 mehelist kutselist armeed koos 100 000 mehelise reservarmeega.
KT ütles …
kalle:
huvvvitav, enne polnud 4000 armee, nüüd on seda 3500
Anonüümne ütles …
kt-le

Ole nii kena ja täpsusta oma küsimust. Millised minu seisukohad jäid sulle arusaamatuks?
KT ütles …
19:01 "4000 meheline relvastatud üksus pole armee. See on turvafirma."

19:21 "see tähendab umbes 3500 mehelist kutselist armeed"

4000 pole. 3500 on. armee.
Anonüümne ütles …
kt, palun loe väga hoolega läbi minu seisukohad.

Ütlesin selge sõnaga, et Eestit pole võimalik kaitsta vaid 4000 mehelise PALGAARMEEGA (ilma igasuguse reservita, juhul kui ajateenistus likvideeritakse). Küll on võimalik riiki kaitsta 3500 mehelise PALGAARMEEGA koos 100 000 mehelise MOBILISATSIOONIARMEEGA.
Marko Mihkelson ütles …
Hea diskussioon! Kallele ütlen ning "eestlasele" kordan üle IRLi selge positsiooni - meie oleme kindlalt ajateenistuse jätkumise ning efektiivse reservarmee poolt. Loomulikult peavad üksused olema mobiilsed ning valmis kaasaegseks rahvusvaheliseks koostööks. Kuid eriti Läti variant teeb murelikuks.

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?