5 põhjust, miks öelda JAH

Mõne tunni pärast tuleb Riigikogus lõpphääletusele Lissaboni lepe. Senised arutelud on näidanud, et kõik kuus fraktsiooni toetavad leppe ratifitseerimist. Loomulikult ei välista see mõnda üksikut vastuhäält. Mäletatavasti Põhiseadusliku leppe kinnitamisel 9. mail 2006 oli Riigikogus 73 poolt- ja 1 vastuhääl.

Eesti saab täna 15. liikmesmaaks, kes on leppe ratifitseerinud. Mõneti on see ajalooline hetk, sest juba homme leiab aset kogu Lissaboni leppe ratifitseerimisprotsessi otsustavaim päev - Iirimaa referendum. Viimaste andmete põhjal on seis 50:50, kusjuures lõpptulemus sõltub valimisaktiivsusest. Mida rohkem on hääletajaid, seda suuremad on võimalused leppe pooldajatel.

Meenutuseks, et Iirimaa hääletas 2001. aastal Nice'i leppe vastu suhtega 53% vs 46%. Siis käis hääletamas vaid 35%. Pealegi oli ligi 15 000 sedelit kehtetud. Kuid jätame Iirimaa veel päevaks praadima.

Tõin alljärgnevalt välja 5 põhjust, miks Riigikogu täna Lissaboni leppe poolt hääletab. Neid JAH-põhjusi on mõistagi veel, kuid minu arvates olulisemad on järgmised:

1. Eesti huvides on tugev ja otsustusvõimeline Euroopa Liit, kus liikmesmaad suudavad efektiivselt oma erinevaid huvisid ühitada ning globaalkonkurentsis püsida. Seejuures eriti küsimustes, mis puudutavad ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, energiapoliitikat või ka siseturu avatumat toimimist.

2. Lissaboni lepe suurendab Euroopa Liidu õigusselgust ning otsustusprotsessi läbipaistvust.

3. Suurenevad korraga nii rahvusparlamentide kui Euroopa Parlamendi rollid.

4. Euroopa Liit saab edasi laieneda, mis on olnud ka meie üks prioriteete.

5. Lõppeks, Euroopa Liidu reformileppel puudub mõistlik alternatiiv. Ligi kümme aastat peetud vaidlusi sisereformi üle ilmselt teist lööki nii kergelt üle ei elaks. Pole välistatud, et Lissaboni leppe ebaõnnestumise korral võivad mõned asutajaliikmed survestada kahekiiruselist arengut. Meil oleks siis oht jääda tuumikust eemale.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Kuigi toetan isegi Lissaboni lepingut, siis kas tegelikult peaksime ikka rõõmustama selle üle, et Europarlamendi roll suureneb? Demokraatlikum Euroopa Liit pole ju tegelikult meie huvides, sest selles institutsioonis on ju eestlased ausalt öeldes suuremas osas ainult koha täiteks, mingit tõsiseltvõetavat kaalu ju ei omata?
Marko Mihkelson ütles …
Lennart: küsimus ei ole ju "rõõmustamises", vaid selles, kuidas me näeme ELi tema paremas toimimises. Lissaboni lepe, nagu Maastrichti, Amsterdami või Nice'i lepped, on tegelikult ju püüd riikide liidu keerukat koostoimet muuta efektiivsemaks. Eesti pole parlamendis väike, Eesti on muidu ka väike ja väikseks jääme:) Kuid samas on meil täna võrratult rohkem võimalusi oma kaalu tunnetada, kas otse riikidevahelises suhtlemises (ka näiteks kolmandate riikidega) või Euroopa tasandil läbi parteide (IRLi puhul siis läbi EPP).
ovejanegra ütles …
Kuna tegemist on Euroopa Liitu nii tugevalt mõjutava ja kujundava dokumendiga kas Te ei arva, et rahval, endiselt (?) kõrgeima võimu kandjana, oleks õigus sellest rohkem teada ning õigus öelda oma hääl. Selle asemel, et riigijuhtidel kokku leppida üldises referendumi vastasuses, anda ehk rahvale, keda nad teenivad, õigus otsustada ise oma tuleviku üle?
ovejanegra ütles …
samuti oleks huvitav teada mitu % hääletavatest parlamendi liikmetest on lepet lugenud ning teavad mida see sisaldab.
Marko Mihkelson ütles …
Ovejanegra: head küsimused. Esiteks, kuna tegemist on rahvusvahelise leppega, siis meie seadusandlus ei võimalda sesosas rahvahääletust. 27st liikmesmaast peab referendumi vaid Iirimaa, nagu teada. Teiseks, leppega on olnud võimalik tutvuda selle allakirjutamise hetkest saadik. Ta on olemas nii trükitud kujul euroinfo punktides kui netis. Samuti on ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon alates Lissaboni leppe draftimisest eelmise aasta suvel pidevalt arengutega kursis olnud. Kui palju on Lissaboni lepet põhjalikumalt uurinud, ei tea, kuid kindlasti on fraktsioonide hoiak põhjalikult läbi arutatud või tuleneb nende programmilistest seisukohtadest. Alati võib ju ka meie meediat pisut siunata, kuid ega Lissaboni lepe pole lõppeks ka Euroopa Liidu viimane dokument, mis sarnaselt vastu võetakse.
KT ütles …
Igor Gräzin oma blogis juba vastas sinu jah'idele oma ei'dega. aga mitte sellest ei tahtnu ma rääkida, vaid hoopis küsida nagu temagi käest.

kunagi ei käi mämg ainult ühte väravasse - seega ei saa olla ükski dokument, eriti niiiiiiii keerukas ja mahukas dokument 100%-positiivi.

seega - milline on see üks, aga põhiline miinus antud lepe juures?
Marko Mihkelson ütles …
KT: Igor on Igor:) Eks igaüks püüa poliitikas omal moel tähelepanu leida. Aga kindlasti on Lissaboni leppe puhul küsimusi, kus vastused pole selged. Täpselt samuti, nagu iga legaaldokumendi või leppe puhul. Samas päästab alati suutlikkus vaadata kogu pilti veidi kaugemalt.
Anonüümne ütles …
Mis garanteerib, et "ühtne välispoliitika" ei kujune VFile järeleandmiste tegemiseks ning Euroopa Liit ei laiene itta?

VF on teadupärast maavarade poolest ääretult rikas, EL hõlmab aga hulgaliselt riike, kellel on janu nende maavarade järele ning oskus neid maapõuest efektiivselt kätte saada. Tekkis ju ka Euroopa Liit natside Suur-Saksamaa kogemuse baasil, kus üle terve Euroopa sai tollimaksude ja piiriületustest tingitud viivitusteta oluliselt kergemalt äri ajada.
Anonüümne ütles …
Nüüd, kui Iirimaa "EI" on selge, mis edasi! Kogu töö on olnud asjatu "tänu" iirlastele?
Anonüümne ütles …
veel ei ole selge,

16:09 seisuga pole teps mitte pooledki hääled loetud ja seis on 46,4 vs 53,6.

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA