Miks me levitame stalinistide hulluseid?

Kohe kuidagi ei saa jääda ükskõikseks selle stalinistliku hulluse suhtes, mida me ise masohhistliku vabatahtlikkusega levitame. Kõigest paar päeva pärast Eesti leinapäeva avaldas Eesti Ekspress oma veebiruumis arvamuse Soome stalinistidelt, kelle loo sisu pole mõtet isegi mitte kommenteerida.

Neid vihkamisest nõretavaid mõtteid ei peaks küll me ise tiražeerima. Vähemalt nõnda tundub mulle Postimehe endise peatoimetajana. Hoopis tähtsamana näib mulle küsimus, miks teatavad mõjuagendid on viimasel ajal ilmselgelt aktiviseerinud? Mida tegelikult taotletakse sarnaste mõtete kirjapanemise ning levitamisega? Ning kas selles ei väljendu justkui kellegi soov tekitada segadust Eesti ühiskonnas või Eesti-Soome suhetes?

Kes iganes võiks sellele mõelda või seda loota (kui üldse), sellele võiks olla üheselt selge: taolised paskvillid ei suuda murendada ei Eesti sisekliimat ega ka Eesti-Soome suurepäraseid suhteid. Küll aga kinnitavad need lood veel, et kommunismi kuritegusid pole mitte kõikjal üheselt hukka mõistetud.

Muide, veel üks väike viide Ekspressi kodulehelt, kus rubriigis „Uudiseid välismaalt“ leiab miskipärast üksnes RIA Novosti venekeelsed uudised. Kas Venemaa ongi meie ainus välismaa, hea Ekspress?

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Õige jutt, ma ka ei saa aru, miks sellist joga on vaja üldse avaldada. Mida vähem sellisele jamale tähelepanu pöörata seda parem. Asi sumbub juba eos. Aga tundub küll, et keegi püüab kiilu Eesti ja Soome vahele lüüa.
19 juuni, 2008 15:42
Anonüümne ütles …
mäng käib pohtalt emotsioonide peale: avalda Eestis kellegi arvamus, et nt Stalin oli hea ja sajad hiireklikid on garanteeritud.

Täpüselt samamoodi tuleks ignioreerida kõiksugu "zuroffide" süüdimatuid avaldusi, aga kes ikka tahab kaotada oma väljaandes sadu hiireklikke?
19 juuni, 2008 20:51
Marko Mihkelson ütles …
Salasilm: kahjuks tundub just see viide kõige täpsem. Kuna netimeedia on kasvuteel ning kõik otsivad teed selle vähese raha juurde, siis mehaaniline klikinumber on parim müügiartikkel. Kahjuks sisu ei loe. Mitte alati.
19 juuni, 2008 21:09
Anonüümne ütles …
Sama inimene on Eestivastaseid artikleid
avaldanud juba aastaid.
Näiteks Soomes , Eestis ning
laevades ja sadamates levitatavas tasuta eesti-
ja soomekeelsena ilmuva infoajalehe soomekeelses variandis.Uus on see et stalinistide Eestivastasesse lahingusse on
praeguseks lûlitatud ka akadeemilisesema taustaga
Soome "ajalookirjanik" Turttola , kes mäletetavasti(?) nautis eestlaste külalislahkust
Tallinnas Soome Instituudis tegutsedes .Eesti-vastaseid "materjale" kogudes - nagu nüüd teame.
Kui asjal on siiski ehk ka laiem tagapôhi - môni aeg tagasi ilmusid ka Soomes riigi ja rahva iseseisvusvôitluse kangelast marssal Mannerheimi pilkavad "materjalid" .
Päevalehe ja EE senine süüdimatu tegevus soome
stalinistlike aktivistlike îdeede levitajana Eestis on aga tôesti
arusaamatu ja kindlasti
ühiskonda mürgitav tegevus.
19 juuni, 2008 22:26
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave