Nii töötab Vene propaganda...

Kahju, kuid taaskord on Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president Rene van der Linden lasknud ennast imelihtsalt tõmmata Venemaa propagandavankri teenistusse.

Tema intervjuu koos Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatšjoviga telekanalile Russia Today on elementaarseks näiteks, kuidas Euroopa poliitikut võidakse Moskvas panna väga ebamugavasse situatsiooni.

Tõsi, van der Lindenil oli siiski võimalus ka nendele suunatud küsimustele pisut tasakaalukamalt vastata, kuid paraku valis ta jäägitult Venemaad toetava ja soosiva positsiooni. Intervjuust jäi küll mulje, et Euroopa kõige koletumaks paigaks on Eesti, mis vajab tõsist korralekutsumist.

Minule polnud endise kolleegi van der Lindeni seisukohad siiski üllatuseks. Paraku on ta viimasel paaril aastal silma paistnud läbinähtava sümpaatiaga Venemaa suunal. Kas seda hoiakut mõjutab ka tema perekonna väidetavad majandushuvid Venemaal, seda teab ta mõistetavalt ise.

Tõenäoliselt üritab Venemaa delegatsioon sellel sügisel ENPA istungjärgul nn natsismiteema päevakorda võtta ning selleks tuleb Eesti poliitikutel tõsiselt valmistuda. Teema on tundlik ja siin peab olema valmis oma positsioone kõigiti kaitsma.

Venemaa viimaste päevade ametlikud avaldused viitavad veelkord sellele, et Moskva pole vähimalgi määral loobunud ajaloorelva kasutamisest Eesti vastu. Propagandarünnak jätkub täies mahus. Eestile on siin oluline mitte laskuda mõistetavalt vastuhüsteeriasse, kuid samas peame oluliselt tugevdama ja intensiivistama oma infokaitse ja -leviku süsteemi.

Rene van der Lindenil on jäänud ENPA presidendiametit pidada loetud kuud. Uuest aastast peaks assamblee etteotsa saama Eestiski tutnud Vene poliitik - Mihhail Margelov. Võib vaid oletada, kuivõrd erinevat hoiakut praegusest hakkab Eesti suhtes evima tulevane president.