Putini toost ja Gruusia tulevik


Tänu Andrei Illarionovile sattus minu silme alla mõne päeva vanune värvikas kirjeldus Venemaa endise peaministri ja välisluure ülema Jevgeni Primakovi 80. sünnipäevalt. Gazeta.ru seltskonnaajakirjanik Božena Rõnska ei jätnud tähelepanuta ka peaminister Vladimir Putini toosti, mis teda tõsiselt vapustas.

Enne lahkumist andis Putin oma teises toostis sünnipäevalapse auks mõista - Venemaa on nii kõikvõimas, et võib Gruusia taasühendada kui seda soovib. Putin olla lisanud, et selle töö võikski Primakov (pildil koos Iraagi eksliidri Saddam Husseiniga) ette võtta.

Toost polnud juhuslik, sest saalis viibis mitmeid tuntud Moskvas elavaid grusiine. Pealegi on Primakovi enda seosed läbi endise naise otseselt seotud Gruusiaga. See oli sõnum avalikkusele, sest tegemist polnud kaugeltki salajase koosviibimisega.

Rõnska vahendusel tegid saalis viibinud skeptikud kõigest sellest päris tõsise järelduse: roolikeeraja ehk Putin asus täitma oma elu suurimat projekti - taasühendada uuel moel see jubedus, mida tunti Nõukogude Liidu nime all.

See viimane on mõistagi ajakirjaniku vahendatud spekulatsioon. Küll aga tekib tõsiselt küsimus: kas mitte ei taha Putin tõepoolest tagasi pöörata seda 20. sajandi suurimat geopoliitilist katastroofi (tema enda sõnad 2006. aastast), milleks oli Nõukogude Liidu lagunemine?

Kommentaarid

Mihkel L ütles …
Avaldaks oma tagasihoidlikud 2 märkust
1) saan aru, et tegu on keelelise hooletusega, kuid "Gruusia taasühendamist" võib tõlgendada kahtpidi (antud kontekstis ilmselt Venemaa külge taasühendamist)
2) võib-olla pole mitte nii oluline jälgida, mida piiri taga räägitakse, kuivõrd tehakse, kuna suuri sõnu on venelased alati armastanud

Ise mõtleks nii, et..sõjaliselt ei oleks loomulikult mingi küsimus Gruusia vallutamine, kuid iseasi, mida see Venemaale annab. Senikaua kui USA on veel piisavalt tugev jõud maailmas, kes toetab Gruusiat, näib selline samm hullumeelne. Euroopast Venemaale tõsiseltvõetavat vaenlast ei ole, aga samas majanduslikult on Venemaa jällegi väga sõltuv (vastastikune sõltuvus). Nii et pigem pakuks, et tegu on endiselt hammaste näitamisega, ei midagi enamat.
22 november, 2009 20:35
Anonüümne ütles …
Küll aga tekib tõsiselt küsimus: kas mitte ei taha Putin tõepoolest tagasi pöörata seda 20. sajandi suurimat geopoliitilist katastroofi (tema enda sõnad 2006. aastast), milleks oli Nõukogude Liidu lagunemine?


Jah, küllap tahab. Kas see siis üllatab? Ja mis siis sellest on, et tahab? Mida see meie jaoks muudab?
23 november, 2009 07:53
Mihkel L ütles …
Väga õige suhtumine anonüümselt! See on juba mitu tuhat aastat vana hiina sõjatarkus, et kõige esimene samm on vaenlase seas paanika külvamine. Kurikuulus Hannibal müüs ka Roomat piirates oksjonil foorumi (linna keskväljaku) maha, mis sest, et ta seda kunagi vallutada ei suutnud. Nagu ma juba ütlesin: tegudele tuleb rõhuda, mitte sõnadele. See, et Gruusia muutuks suurriikide vaheliseks peenrahaks, pole muidugi võimatu, kuid eeldab mingeid väga suuri jõupositsioonide muutusi maailmas (Venemaa kasuks).
23 november, 2009 19:34
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave