Tänaste valimiste üks tulemus juba teada

Tänaste kohalike valimiste üks tulemus on selge juba praegu. Alates Eesti iseseisvuse taastamisest pole kunagi varem kohalikel valimistel olnud sedavõrd suurt hääletusest osavõttu kui nüüd.

Kella neljaks oli antud enam kui pool häältest, mis lubab optimistlikuma ennustuse kohaselt aktiivsust koguni 60 protsendi kanti. Senine hääletamisrekord pärineb 1993. aastast, mil kohalikel valimistel andis oma hääle 52,6 protsenti valijatest. Tõsi, siis oli valimisseadus pisut teine, kuid ikkagi.

Eks analüütikud vaidle hiljem selgeks, mis oli selle hüppelise rekordi põhjuseks. Kindlasti e-hääletus (ka siin võimas rekord) ning vaatamata kõigele siiski inimeste osavõtlikkus oma elu korraldamisest, pakun paar vihjet.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Давайте-ка подумаем над цифрами: реформисты получили в Таллинне (примерно) 17 процентов и - в среднем - по Эстонии те же самые цифры - только 17 процентов.
Что бы это значило?
Ivar ütles …
See on nõrk lohutus, arvestades, et need aktiivsed olid valdavalt pensionärid ja muukeelsed, tulemus räägib enda eest. Sellise valijate motiiv on 2007 kevade sündmused ja Venemaa.
Anonüümne ütles …
Miks valged parteid ei tegele kodakondsuse väärtustamisega?

Miks nad ei kasuta ära muukeelsete huvi kohalike valimiste vastu ära selleks, et suurendada kodakondsust?

Miks riik ei väärtusta oma kodanikke? Ehk - miks meie valimisseadus ei ole selline, et vaid Eesti kodanikud saaksid otsustada oluliste küsimuste üle riigi kahel tasandil - Toompeal ja KOV'is?
Olgu - kui Eesti kodanike juurde antakse lisaks valimisõigus ka Euroopa liidu kodanikule, las olla. Miks aga on hääleõigus hääletavad kodakondsuseta isikutel?

Kodakondsuseta isik on ju see, keda ei huvita riik, sellega seotud vastutus ega kohustused, miks ta muidu kodakondsuseta on.

Kas paremparteid ei huvitu kodanikukesksest riigist e. sellisest riigist, mille kodanikud teavad oma väärtust ning riik oskab seda väärtust hinnata?

Minu teada ei ole olukord, kus Euroliidu liikmesriigis on hääleõigus antud siseriiklike küsimuste üle otsustamiseks vaid selle riigi kodanikele mitte kuidagi vastuolus EL õigusaktidega. Või ma eksin?
Anonüümne ütles …
Marko, aga peaaegu pooled ei käinud ju valimas?
Kas need on need, kes kunagi ei käi; vöi need, kes ei käi sellepärast, et pole keda valida?

Vöi äkki need, kes oleksid valinud IRL, kuid ei saanud yletada vastikustunnet Mart Laari vastu?

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA