Puidutollid ja Soome Nord Streami otsus


Soome majandusele oli tänane päev kindlasti väga tähtis. Arvestades põhjanaabrite metsatööstuse olulisust kõlasid Venemaa peaministri Vladimir Putini lubadused ümarpalgi eksporttollide külmutamisest veel üheks aastaks äärmiselt meelitavalt.

Putini avaldus kõlas Peterburis peetud Venemaa-Soome metsakohtumisel, kus osales ka Soome peaminister Matti Vanhanen. Kuid ümarpalgi teema polnud kaugeltki ainus ja võib olla isegi mitte peamine küsimus.

RIA Novosti ei teinud mingit saladust sellest, et Putini ja Vanhaneni kohtumise üheks peateemaks oli Nord Streami gaasijuhtme ehitus ning Soome valitsuse positsioon loamenetluse küsimuses.

Seepärast ei saa kuidagi välistada, et ümarpalgi tollide külmutamise küsimus on kaudselt seotud Nord Streami ehitamiseks vajalike lubade saamisega Soomelt. Kordan, et see on vaid oletus ning loodetavasti ei oma need kaks küsimust Soome valitsuse jaoks puutumust.

Venemaa liidrid on viimastel nädalatel väga aktiivselt suhelnud nii Taani, Saksamaa, Soome kui ka Rootsi poliitikutega, et saavutada Nord Streamile aasta lõpuks kõigi vajaminevate ehituslubade väljastamine. Nagu teada, tegi Taani sellel nädalal oma positiivse otsuse ka ära.

Igatahes teatas Soome peaminister pärast tänast kohtumist Putiniga, et ka Helsingi võiks anda Nord Streamile rohelise tee veel enne selle aasta lõppu. Seejuures on loaandmisel tähtsaimaks küsimuseks keskkonnatemaatika.

Kuni viimase ajani on vähemalt Eesti teadlastel tekkinud tõsised küsimused, kas Soome keskkonnaametnikud ikka kaaluvad kõiki ohtusid, mida Nord Streami praegune ehitusplaan võib Soome lahe õkoseisundile kaasa tuua. Just nendele probleemidele keskendubki eeloleval teisipäeval Riigikogus riiklikult tähtsa küsimuse ning vastavasisulise avalduse eelnõu arutelu.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave