Vene energiasektor vajab 2 triljonit dollarit


Esmaspäeval möödus 60 päeva sellest, mil Venemaa teatas oma kõigi kohustuste ülesütlemisest seoses energiahartaga. Teiste sõnadega tähendab see seda, et iga uus rahvusvaheline investeering Venemaa energiasektorisse on tänasest piisava juriidilise kaitseta.

Kas see oli juhus või mitte, kuid samal päeval teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov Brüsselis antud pressikonverentsil, et Euroopa Liit peaks tagama Venemaa energiatarnete tõrgeteta jõudmise läbi transiitriikide Euroopasse.

Kremli strateegidele võib tunduda energiahartast loobumine käte vabastamisena oma suurte energiavallutusplaanide elluviimiseks. Teatavasti on Venemaa viimase nelja aasta jooksul varjamatult rakendanud energiaressursse (peamiselt maagaasi tarneid) oma välispoliitika huvides.

Lootus vabaneda rahvusvahelistest kohustustest annab Moskvale justkui võimaluse oma mängureeglite alusel suruda peale sõltuvust Venemaa energiasektorist. Puudutagu see siis energiatarneid või uute enerigaressursside kasutuselevõttu.

Ometi ei näi Venemaa energiastrateegid arvestavat sellega, et lähema 20 aasta jooksul vajab riigi energiasektor vähemalt 2 triljonit dollarit investeeringuid juba võetud kohustuste täitmiseks ning uute ressursside rakendamiseks. Võlgades vaevlevad Gazprom ja Rosneft ei saaks kuidagi läbi ilma välisinvesteeringuteta.

See aga tõstatab taaskord küsimuse: kas lääneriikide huvides on edendada Venemaaga kauboikapitalismi, kus nii võidud kui kaotused võivad olla ulmelised ning kus mõjutused võivad omada vahetuid siirdeid riikide välispoliitilisse suveräänsusesse.

Või siiski oleks parem püüelda vastastikku siduvate juriidiliste lepete poole, mis hajutaks nii investorite kui tarbijate hirmud võimalike "anomaaliate" eest. Energiaharta on kindlasti üks võimalus ning vaatamata oma tänasele lahkumisele võib Venemaa sellega taas liituda. Teiseks võimaluseks on siduva ning kõigekülgse leppe sõlmimine läbi käimasolevate Euroopa Liidu ja Venemaa koostööleppe kõneluste.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Бывший госсекретарь США Генри Киссинджер считает: Америка долгое время недооценивала нашу страну. "США совершили ошибку, подчас без должного уважения относясь к России. Когда вы имеете дело со стратегическим партнером, который в силу внутренних причин в какой-то момент своей истории становится несколько более слабым, - то всегда будет ошибочным надменно относиться к нему в подобном случае", - сказал Киссинджер в интервью французской газете "Фигаро".
Anonüümne ütles …
Ma suudan küll lugeda vene keeles aga esimese kommentaari mõte jääb mulle segaseks - nagu ka samasugused varasemast ajast. Kas on lihtsalt spämm, või on tegemist kõvatajaga teemal "Venemaa on suur ja vägev?"
Noh, suur ta ju on aga vägev? Pigem "rakettidega Ülem-Volta"

Tõnu
Anonüümne ütles …
Ebaeetiline on toetada riiki, kus voimul on kurjategijad. Ka raha investeerimine on toetamine.

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima