Vene energiasektor vajab 2 triljonit dollarit


Esmaspäeval möödus 60 päeva sellest, mil Venemaa teatas oma kõigi kohustuste ülesütlemisest seoses energiahartaga. Teiste sõnadega tähendab see seda, et iga uus rahvusvaheline investeering Venemaa energiasektorisse on tänasest piisava juriidilise kaitseta.

Kas see oli juhus või mitte, kuid samal päeval teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov Brüsselis antud pressikonverentsil, et Euroopa Liit peaks tagama Venemaa energiatarnete tõrgeteta jõudmise läbi transiitriikide Euroopasse.

Kremli strateegidele võib tunduda energiahartast loobumine käte vabastamisena oma suurte energiavallutusplaanide elluviimiseks. Teatavasti on Venemaa viimase nelja aasta jooksul varjamatult rakendanud energiaressursse (peamiselt maagaasi tarneid) oma välispoliitika huvides.

Lootus vabaneda rahvusvahelistest kohustustest annab Moskvale justkui võimaluse oma mängureeglite alusel suruda peale sõltuvust Venemaa energiasektorist. Puudutagu see siis energiatarneid või uute enerigaressursside kasutuselevõttu.

Ometi ei näi Venemaa energiastrateegid arvestavat sellega, et lähema 20 aasta jooksul vajab riigi energiasektor vähemalt 2 triljonit dollarit investeeringuid juba võetud kohustuste täitmiseks ning uute ressursside rakendamiseks. Võlgades vaevlevad Gazprom ja Rosneft ei saaks kuidagi läbi ilma välisinvesteeringuteta.

See aga tõstatab taaskord küsimuse: kas lääneriikide huvides on edendada Venemaaga kauboikapitalismi, kus nii võidud kui kaotused võivad olla ulmelised ning kus mõjutused võivad omada vahetuid siirdeid riikide välispoliitilisse suveräänsusesse.

Või siiski oleks parem püüelda vastastikku siduvate juriidiliste lepete poole, mis hajutaks nii investorite kui tarbijate hirmud võimalike "anomaaliate" eest. Energiaharta on kindlasti üks võimalus ning vaatamata oma tänasele lahkumisele võib Venemaa sellega taas liituda. Teiseks võimaluseks on siduva ning kõigekülgse leppe sõlmimine läbi käimasolevate Euroopa Liidu ja Venemaa koostööleppe kõneluste.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Бывший госсекретарь США Генри Киссинджер считает: Америка долгое время недооценивала нашу страну. "США совершили ошибку, подчас без должного уважения относясь к России. Когда вы имеете дело со стратегическим партнером, который в силу внутренних причин в какой-то момент своей истории становится несколько более слабым, - то всегда будет ошибочным надменно относиться к нему в подобном случае", - сказал Киссинджер в интервью французской газете "Фигаро".
20 oktoober, 2009 12:32
Anonüümne ütles …
Ma suudan küll lugeda vene keeles aga esimese kommentaari mõte jääb mulle segaseks - nagu ka samasugused varasemast ajast. Kas on lihtsalt spämm, või on tegemist kõvatajaga teemal "Venemaa on suur ja vägev?"
Noh, suur ta ju on aga vägev? Pigem "rakettidega Ülem-Volta"

Tõnu
20 oktoober, 2009 18:28
Anonüümne ütles …
Ebaeetiline on toetada riiki, kus voimul on kurjategijad. Ka raha investeerimine on toetamine.
26 oktoober, 2009 00:38
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave