Rubla ja jüaaniga dollari vastu


Samal ajal, kui Venemaa president ja välisminister võõrustasid USA riigisekretäri Moskvas, pidas peaminister Vladimir Putin strateegilisi kõnelusi Pekingis. Lisaks energiaalastele koostöölepetele oli taas jutuks ka rahvusvahelise rahasüsteemi mõjutamine jüaani ja rubla otsesuhte kaudu.

Tegemist pole kaugeltki uue ideega, sest dollaripõhise finantssüsteemi "auklikkusest" on eriti Venemaa juhtkond rääkinud juba viimased paar aastat. Nüüd rõhutas Putin uuesti, et Venemaa ja Hiina võiksid tulevikus omavahelise kaubavahetuse (eriti enrgiaalase) viia üle rubla ja jüaani põhiseks.

Pekingil on sarnane väiksem kogemus näiteks Malaisiaga olemas, kuid vaevalt läheb Hkiina täna suuremate muutuste teed. Kuigi Venemaa on Hiinale väga ahvatlev partner eeskätt energiatarnete osas, ei soovi Peking kindlasti murendada veelgi strateegilisemat kaubandus- ja finantssuhet Ameerika Ühendriikidega.

See loomulikult ei tähenda, et näiteks kümne või kahekümne aasta perspektiivis ei võiks toimuda suuremaid muutusi. Eriti arvestades Hiina jätkuvat kasvu globaalsel majanduslikul kui poliitilisel mõjuväljal.

Täna olid Pekingis koos ka Shanghai Koostööorganisatsiooni liikmesmaade ja vaatlejate valitsusjuhid. Muuhulgas osales sellel kohtumisel ka Iraani asepresident, mis on omamoodi väikeseks ninanipsuks eilsetele Moskva kohtumistele, kus Hillary Clinton püüdles Venemaa poolehoidu Teherani survestamiseks.

Peaminister Putin tegi oma kolleegidele kõikide muude küsimuste juures ettepaneku käivitada organisatsiooni liikmesmaadele ühine laulukonkurss - Intervisioon. Kui mu mälu ei peta, siis Nõukogude ajal kasutati sama nimetust sotsialistliku leeri ühisülekannete puhul.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
kuna hiina on oma raskelt teenitud raha päris palju USAle võlgu andnud - 700 miljardit, ei soovi võlausaldaja kindlasti, et võlgnik pankrotti läheks.

Salasilm
14 oktoober, 2009 22:14
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave