Kogu tähelepanu on nüüd Vaclav Klausil


Nagu arvata oligi, kiitsid iirlased eilsel kordusreferendumil ülekaaluka häälteenamusega heaks Lissaboni leppe. Esialgsetel andmetel on poolthääli kogunenud üle 60 protsendi. Nii on iirlased täna selgelt toetamas Euroopa reformimist.

Kuid see ei lõpeta veel pikka reformileppe saagat, mis sai alguse kaheksa aastat tagasi. Nüüdsest on kogu tähelepanu tagasi Euroopa teises veeres, sest nii Poola kui ka Tšehhi presidendid pole siiani andnud oma allkirja parlamendi ratifitseerimisotsustele.

Poola president Lech Kaczynski suure tõenäosusega siiski annab oma allkirja lähematel päevadel. Vähemalt on ta varasemalt oma otsuse sidunud iirlaste referendumiga. Küll aga pole sugugi kindel see, mida teeb Tšehhi president Vaclav Klaus.

Formaalselt on Klausil täna võimalik viidata senaatorite uuele pöördumisele Tšehhi konstitutsioonikohtu poole, millest kirjutasin paar päeva tagasi. Suure tõenäosusega jääb seetõttu Tšehhi viimaseks liikmesriigiks, kes pole Lissaboni lepet ratifitseerinud.

Võib vaid eeldada, milline tähelepanu langeb nüüd president Klausile. Esimese temperatuuri saab võtta juba homme, kui Stockholmis kogunevad Euroopa Liidu rahvusparlamentide delegatsioonid. Uurin huviga, mida mu head tšehhi kollegid olukorrast arvavad.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Marko, vabandan, et lähen teise teema peale, aga oleks huvitav näha Sinu kommentaare hiljuti avaldatud Gruusia sõja raportile
http://news.bbc.co.uk/2/shared/bsp/hi/pdfs/30_09_09_iiffmgc_report.pdf
Teema ju kindlasti huvitab Sind ning see tundub olevat üsna suure tähtsusega paber.
05 oktoober, 2009 20:16
Anonüümne ütles …
Lisaksin oma ülaltoodud soovile, et peale Gruusia sõja küsimuste toob see raport jõuliselt ja selgelt välja laiema probleemi, mis on väga oluline Eestile ning teistele eks-NL riikidele ja kolooniatele. See on Venemaa mõjusfääride ("lähivälismaa") poliitika.
05 oktoober, 2009 20:33
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave