Kremli Tõekomisjon ning Suur Ajaloosõda

Venemaa president Medvedev tegi täna järjekordse sammu riigi lukustamiseks, dogmaatilise ajalootõe "kaitsmiseks" ning "tõde väänavate" sise- ja välisvaenlaste karistamiseks. 28liikmelise Tõekomisjoni moodustamisega rõhutatakse, et Suur Ajaloosõda on täies hoos ning relvastusse on võetud kõik vahendid.

Asjaolu, et komisjoni etteotsa määras Medvedev oma administratsiooni ülema Sergei Narõškini, näitab ettevõtmise tõsidust ning teema olulisust. Tõekomisjoni kuuluvad teiste seas sise- ja välisluure, sise-, regionaalarengu-, justiits-, haridus- ja kultuuriministeeriumi, arhiivide peavalitsuse ning teiste asutuste esindajad. Teatavasti määratles "ajaloovõltsimise" üheks julgeolekuohuks ka vastne Venemaa rahvusliku julgeoleku strateegia.

Medvedevi samm on ajastatud Riigiduumas menetluses oleva nn "natsiseadusega"(eelnõu täpne pealkiri: "О противодействии реабилитации на территории независимых государств – бывших республик Союза ССР нацизма, нацистских преступников и их пособников") , kus sätestatu alusel on "ajaloovõtltsijatele" ja "Vene huvide kahjustajatele" võimalik määrata 3 kuni 5 aastat vangistust. Seejuures hakkavat see kehtima nii Vene kui välisriikide kodanikele.

Venemaa tänase juhtkonna tegevus ei jäta mingit kahtlust: ette on võetud laiaulatuslik rünnak oma "tõe" kaitsmiseks ning ajaloo mustvalgeks maalimiseks.. Selle "tõe" hulka kuulub ka arvamus, et Balti riike 1940 ei okupeeritud ning et 1944. aastal tõid Punaarmee üksused meile vabaduse. Selle kahtluse alla seadmine võib peatselt olla karistatav.

Võib vaid ette kujutada, millist mõju avaldab nii viidatud eelnõu ellurakendamine kui Tõekomisjoni tegevus Venemaa suhetele eeskätt Balti riikide ja Ukrainaga. Sellel võivad olla palju tõsisemad ja kaugeleulatuvamad tagajärjed, kui me oskame täna veel ette näha.

Seepärast on äärmiselt ajakohane kiirete sammude astumine kommunismi kuritegude rahvusvahelise uurimise intensiivistamiseks ning rahvusvahelise õigusliku konsensuse saavutamiseks nende inimsusevastaste kuritegude hukkamõistuks ja sellest tulenevate õiguslike järelduste tegemiseks. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ja Euroopa Parlamendi vastavad resolutsioonid on heaks aluseks töö jätkamisel.