Venemaa vedas G8 ninapidi

Nii arvavad eeskätt Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia diplomaadid pärast eilset dramaatilist hääletust ÜRO julgeolekunõukogus. Venemaa, kes veel mõned päevad tagasi G8 tippkohtumisel oli pooldanud karme sanktsioone Mugabe režiimi vastu Zimbabwes, vetostas koos Hiinaga vastavasisuslise resolutsiooni.

Mõneti on see paras trikk ka Venemaa uuele presidendile Dmitri Medvedevile, kes pole siiani suutnud oma juttu õigusriikluse tugevdamisest kuigi hästi sõnadega katta. Nüüd siis samm, mis kindlasti ei suurenda Venemaa liidri usaldusväärsust G8 partnerite seas.

Kui siia lisada veel laienev spioonitüli Venemaa ja Suurbritannia vahel, Venemaa leebus Iraani tuumaambitsioonide suhtes, NATO laienemisplaanidele jäik vastutöötamine, pingete õhutamine Gruuisaga või külma sõja stiilis retoorika USA raketikaitsesüsteemi suhtes, siis bukett on ikka muljetavaldav küll.

Kogu see nimekiri, kuhu võib teha veel terve rea lisandusi (nende hulgas Vene-Balti suhete seisu), viitab kahjuks küll vähestele lootustele Vene-Lääne suhetes mingitki partnerlusmotiivi tabada. Suhete tuumikküsimused on enamas jaos teravas vastuolus. Sellises õhustikus on raske eeldada, et leitavad lahendused suudaksid kanda pikaajalist ehk strateegilist iseloomu.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Teemaväline küsimus Markole: miks Teie avaldustes on jutt kogu aeg ainult Venemaale pühendatud? Kas maailmas peale Venemaad pole midagi teist olemas? Tundub, et Te tegelete suht samasuguse propogandaga nagu kunagi NSVL's olnud.
Marko Mihkelson ütles …
Teemaväline vastus: võib olla on tähelepanu Venemaale tõesti palju, kuid tunnistagem, et see on päris oluline meile, Eestile, mida naaber teeb või teha kavatseb. Loomulikult püüan jälgida ka teisi olulisemaid maailma arenguid. Aga propagandas süüdistamisest nüüd küll aru ei saanud. Ehk seletad lahti!
Anonüümne ütles …
eilsetes vene uudistesaadetes oli medvedev ikka ülimalt hapu näoga. tea, ehk ei olnud medvedevil selles üro hääletuses lihtsalt võimalik sõna sekka öelda ja selle otsustasid need jõud kes neid kombinatsioone pleneerivad ja ellu üritavad viia.
Unknown ütles …
ehk mõtles anonüümne propaganda all seda, et mingit analüütilist väärtust teie sissekannetel ju ei ole. Teil on seisukoht ja te järjepidevalt seda kinnitate. Teie poliitilisele karjäärile (ehk valivad mind jälle, ma olen ju Venemaad nii palju kritiseerinud, ETV armastab mind ka tsiteerida) on see hea. Teie erakonnale ka hea. Võib-olla on teie sponsoritel ja Gruusia sõpradel ka mingit kasu sellest peale moraalse rahulduse. Aga inimesel kes tahab ise olukorrast aru saada ei ole ju mõtet siia tulla. Mina olen teie blogi RSS lugejast ammu kustutanud, poliitilist reklaami on piisavalt ka tänavatel. Tore et etv24 toimetaja teie juttu koos trükivigadega copy-paste'b.

Sesmõttes Kadri Liik omab ka selgelt nähtavat (kriitilist) seisukohta Venemaa suhtes, aga tema kommentaarid on tasakaalustatud ja peale plaani A on olemas ka plaanid Б ja В ning erilisi poliitilisi ambitsioone tal hetkel ei paista olema.
Anonüümne ütles …
suht sarnane keiss oli vist mõni aeg tagasi seoses eesti ja vene piirileppega, kus pärast mõlemapoolset teksti kinnitamist otsustati veel punkt sisse panna mingist tartu rahulepingust. hindan seda punkti, aga pärast teksti kinnitamist pole ilus seda enam muuta. võibolla venemaa õppis eesti pealt selle 'ninapidivedamise' triki?
Anonüümne ütles …
Propaganda all siin mõtlesin järgmist. Ise tegelen teadustööga ning igas SOLIIDSES artiklis eeskätt tuuakse sisse PROBLEEM, seejärel pakkutakse temale lahendusi oma PRODE ja KONTRADEGA. Alles pärast tuuakse sisse oma LAHENDUS.

Teie artiklites ma näen selgelt probleemi, Venemaa, ning hunnik kontrasid. Ei lahendusi ega PROSID. Sellised artiklid nimetatakse meil propogandaks. Esimesega on asi keeruline aga VOT teist ma lootsin näha Teie artiklites kuna selleks Te küll olete võimeline.

Lisaks veel, Vene Föderatsiooni kutsumine Venemaaks ON LUBATUD igapäevases elus tavakodanike seas, poliitiku suhtes on see LUBAMATU. Poliitik peab olema POLIITKORREKTSEKS.
Anonüümne ütles …
Inglastel võttis see peale II MS 20 aastat, et leppida briti impeeriumi kadumisega. Prantslased pole impeeriumi ihalusest siiani lahti saanud - jõudu impeeriumi tegemiseks pole, aga ihalus on olemas.( võrrelda inglaste ja prantslaste kooliõpikuid, suhtumiste erinevus tuleb hästi välja)

Seega nostalgia "ühtse ja jagamatu" järele venemaal on täiesti arusaadav, lisada tuleb veel juurde, et ei inglased ega ka prantslased soovi impeeriumi järgi ametlikult ei promonud.

Ega siin muud lahendust ei ole, kui tuleb vähemaslt 20-30 aastat kannatada, ehk siis lepitakse ka Venemaal juhuga. Kui sellega lepitakse, arvan, siis suudetakse ka adekvaatselt hinnata kommunistide tehtut. Soovimatus tegelda kommunistliku pärandiga peegeldabki sedasama tahtmatust juhtunuga leppida.
Anonüümne ütles …
Siin väike mõte - artikkel sanktsioonide mõttetuse teemal: http://www.timesonline.co.uk/tol/comment/columnists/simon_jenkins/article4322592.ece
Kui mõelda, võib sel autoril ka õigus olla - ei mäleta, et mingi rezhiim oleks sanktsioonide tõttu kokku kukkunud. Miks neid ikka ja jälle üritatakse, ei tea. Aga väga ratsionaalsed need ei tundu. Pole seega erilist põhjust Hiinat ja Venemaad nende otsuse pärast hurjutada (siis antud juhul - muidu on nad üsna ebameeldivad)

Tõnu
Marko Mihkelson ütles …
Borisile: mis on sinu hinang ÜROs toimunule? Eriti selles valguses, mida Venemaa lubas Jaapanis?

Tõnule: sanktsioonid võivad olla küll näiliselt tulutud, kuid samas on see üks võimalustest ühele või teisele režiimile mõju avaldada. Ta on ka poliitiliseks sõnumiks. Muidugi on nad toimivad, kui seda rakendatakse ühiselt. Mitte nii, nagu Hiina näiteks Darfuri suhtes.

Anonüümsele teadusmehele: kui soovid lugeda teadustöid, siis blogi pole ilmselt see koht. Ka mina olen oma akadeemilised lood avaldanud ikka mujal, kui siin. Aga analüüsiv püüan olla küll iga loo juures. Loomulikult nendest põhimõtetest lähtuvalt, mida poliitikuna jagan. Just nii tuleb ka võtta siinse blogi kirjutisi.

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?