Põhjus, miks oma ajaveebi pole viimastel päevadel jõudnud kirjutada, on väga lihtne. Üle pika aja sain mitu järjestikust täispäeva veeta koos oma tütre Rosemaryga ning see asendab ükskõik kui põneva poliitsündmuse.
Kahjuks olen täna õhtul juba Pariisis tagasi, et minna kohtumisele oma kolleegidega Euroopa Liidu liikmesmaadest. Töökohtumised jätkuvad veel ka homme ennelõunal ja siis jälle tagasi Eestisse.
Ukraina president Viktor Janukovitš on oma ametisoleku esimestel nädalatel teinud tõsist köietantsu, püüdes hoida riigi välispoliitilist orientiiri kusagil Venemaa ja läänemaailma vahepeal. Neutraalsust sihtiv Ukraina uus administratsioon on väga keerulise ülesande ees - kuidas sõbrustada Venemaaga oma suveräänsust ohtu seadmata? Nagu eeldada võis, hoiab president Janukovitš oma ametiaja alguses küll pisut enda valijate poole (see tähendab muu hulgas ka Venemaaga suhete soojendamist), kuid ei jäta arvestamata ka peamiselt Lääne- ja Kesk-Ukraina elanike läänemeelsemaid püüdlusi. Nii on Ukraina riigipea esimesel kuul külastanud Brüsselit ja Moskvat, lubades mõlemal pool suhete edendamist. Tõsi, diplomaatiliste käikude põhjal on vähemalt välja paista pisut aktiivsem tegevus Venemaaga suhete soojendamisel. Samas pole Janukovitš rutanud ellu viima kampaaniaaegset lubadust Ukraina viimisest Venemaa, Valgevene ja Kasahstani tolliliitu, mis rikuks riigi kohustusi Maailma Kaubandusorgan...
Asjaolu, et Venemaa president on tulevaks nädalaks Mordvasse soome-ugri festivalile kutsunud Soome presidendi ja Ungari peaministri , aga mitte Eesti riigijuhi, peaks olema selgeks signaaliks meie Euroopa Liidu partneritele kutse tagasi lükata. Nii president Tarja Halonen kui peaminister Ferenc Gyurcsany paneksid tõsise kahtluse alla Euroopa Liidu solidaarsuse, kui läheksid sellele üritusele ilma Eesti kolleegita. Venemaa president on mõistagi teadlikult kutsutute nimistust välja jätnud Eesti presidendi, et vaadata, kas Soomet ja Ungarit on võimalik omatahtsi Tallinnast eemaldada. See on märkide keel, millele ei peaks meie hõimuvelled küll alluma. Vastasel juhul on jutt Euroopa Liidu solidaarsusest sattumas kerge kahtluse alla. Vähemalt Soome ja Ungari liidrite hoiakus. Muidugi võivad nii Halonen kui Gyurcsany arvata, et võtavad selle teema Mordvas üles ning avaldavad tõsist protesti Putinile, kuid siis on juba hilja. Lõhe on löödud ning eesmärk saavutatud. Moskva võib olla ärritatud, ...
Eelmisel nädalavahetusel Sotšis toimunud " Valdai klubi " kohtumise tarbeks valmistas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA-Novosti kaks interaktiivset kaarti seoses Venemaa territooriumi ajaloolise muutumisega. Nendel on näidatud sajandite lõikes Moskva ekspansioonipoliitika kujunemist ja laienemist kuni tänase päevani välja. Mõistagi on meile huvitav jälgida, kuidas on käsitletud Eesti "liitmine ja lahutamine" endise impeeriumiga. Nagu näete sellelt kaardilt , siis Eesti iseseisvumist peetakse territooriumi "kaotuseks" ning 1939. aastat (!!!) aga territooriumi tagasivõitmiseks. 1991. aastal aga tekkis "uus" Eesti riik. Selline on siis riigiagentuuri ametlik käsitlus. Minu arvates vajab see väga selgelt meie välisministeeriumi tähelepanu ning vastaval tasemel ka reageerimist. Kahjuks näitavad need kaardid (teine kaart räägib suhetest naabritega), et Venemaa ametlikus käsitluses on ekspansionismi mõõde jätkuvalt väga tugev, mis ei luba adekv...
Kommentaarid