Tšehhid said tunda Venemaa energiarelva?

Vahetult pärast Tšehhi ja USA välisministrite kohtumist Prahas ning raketikilbi tarbeks radarijaama ehitusleppele allakirjutamist kahanesid peaaegu poole võrra Venemaa naftatarned Tšehhi Vabariiki.

Olgugi, et Tšehhi välisministeerium keeldub nimetatud kahte sündmust teineteisega sidumast, kõlab naftatarnete äkiline kahanemine liiga kahtlaselt.

Teatavasti improdivad tšehhid oma kahte rafineerimistehasesse naftat kahe suurema naftajuhtme kaudu. Leedulastele kurikuulus "Sõpruse" naftajuhe tuleb Venemaalt ning 1990ndatel aastatel rajatud naftajuhe Saksamaalt. Viimane lubab tegelikult katta riigi naftavajaduse ka siis, kui Venemaa peaks lõpetama nafta ekspordi.

Mäletatavasti lubas Venemaa radarileppele reageerida "sõjalis-tehniliste meetmetega". Arvestades energia kui survevahendi tähtsust Venemaa tänases välispoliitikas, siis ei saa välistada, et naftatarnete vähendamine ei ole pelgalt tehniline probleem, vaid Moskva teadlik samm.

Venemaa on korduvalt kasutanud energiat poliitilise või majandusliku survevahendina (vaata Robert Larssoni analüüsi) eeskätt oma naabrite suhtes. Ka Eesti sai seda tunda eelmisel aastal, kui Moskva otsustas pärast aprillisündmusi kiiresti kahandada naftatransiiti.

Tõsi, siiani on Venemaa sihikul olnud peaasjalikult endise Nõukogude impeeriumi koosseisu kuulunud riigid (enim on kannatanud Leedu). Tšehhi oleks esimene riik väljaspool endise Nõukogude Liidu piire, kelle vastu rakendataks energiarelva.

Lisaks raketikilbi teemale häirib Moskvat ka see, et tšehhid on aktiivselt toetamas Nabucco torujuhtme ehitust ning keeldunud oma naftatöötlemisvõimsusi müümast Lukoilile. Nii või teisiti on see uudis tekitanud täna maailmas juba laia vastukaja.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?