G8 on jõudmas murdehetkeni

Äsja lõppenud ning korraldajatele jaapanlastele pool miljardit Eesti krooni maksma läinud G8 tippkohtumisel räägiti küll maailmale olulistest teemadest, kuid kaugeleulatuvaid ning konkreetseid tulemusi see siiski ei andnud. Pigem näitas see kohtumine, et G8 on jõudmas oma murdepunkti.

Kõige enam tähelepanu pälvis kliimatemaatika, kus G8 riigid oma deklaratsioonis osutasid püüdlusele vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni sajandi keskpaigaks poole võrra. Samas ei mainita ühtegi konkreetset meedet, kuidas seda ambitsioonikat visiooni ellu viia.

Õigupoolest on kõigile selge, et G8 soovid suurtes globaalsetes küsimustes saavad täituda alles siis, kui nendega nõustuvad ka sellised uued majanduskeskused nagu Hiina ja India. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy juba kuulutas enne Jaapani kohtumist, et ilma Hiina ja Indiata pole G8 suurt mõtet.

Jaapani kohtumine oli kõigi aegade suurim. Külalistena olid kohal paljude riikide esindajad, sealhulgas Hiina ja India liidrid. Iseenesest juba see viitab asjaolule, et 33 aastat toimiv juhtivate tööstusriikide kohtumiste formaat on jõudmas kriitilisse murdepunkti.

1970ndatel aastatel maailma naftakriisi mõjutusel tekkinud formaat oli pikki aastaid juhtivate demokraatlike tööstusriikide mõjukas nõukoda. Esimese suure muutuse tegi see läbi pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, mil suure poliitilise krediidiga võeti liikmeks Venemaa.

Autoritaarsete tendentside kasvuga on Venemaa osalemine G8s korduvalt küsimärgi alla seatud. Viimati tegid seda mõne päeva eest tuntud inimõiguslased Jelena Bonner ja Vladimir Bukovski, kes ühisavalduses USA presidendikandidaatidele kutsusid üles McCaini ja Obamat taandama mittedemokraatlikku Venemaad G8st. Muide, mõned Vene väljaanded ei mallanud neid kohe "rahva reeturiteks" ristimast.

Siit tegelikult kasvabki G8 suurim dilemma. Kas taanduda ikka tagasi juhtivate demokraatlike riikide ühendajaks või laiendada seda vastavalt maailma tegelikule mõjukaardile? Ilmselt on just viimane stsenaarium tõenäolisem. Vähemalt sellel juhul on nii energia-, kliima-, rahandus- kui toiduteemad kaetud vähemalt võimalusega saavutada toimivaid globaalseid kokkuleppeid. Kuigi seekord jäi G8 laiendamata, ei kao probleem kuhugi. Itaalial tuleb tuleval aastal eesistujana ilmselt samade probleemidega tegeleda.

Küll aga väärib selle kõige juures endiselt suuremat tähelepanu USA vabariiklasest presidendikandidaadi John McCaini idee luua maailma demokraatlike riikide liiga, mis ühendaks just vaba maailma jõud tõsiste globaalsetele väljakutsetele lahenduste pakkumiseks.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?