Uus film Anna Politkovskajast

Soovitan vaadata uut, selle aasta jaanuaris valminud dokumentaalfilmi Anna Politkovskajast ja tema nähtud Venemaast. "Anna Politkovskaja: seitse aastat rindejoonel" on valminud Hollandi režissööri Masha Novikova käe all ning selle netiversiooni on võimalik vaadata siit.

Film räägib Anna viimasest seitsmest eluaastast läbi Tšetšeenia sõja, Nord-Osti ja Beslani pantvangidraamade. Teemat detailsemalt teadvatele ei paku film võib olla midagi väga uut, kuid samas on see siiski veelkordne meeldetuletus sellest, kuhu on Venemaa oma Kaukaasia avantüüridega suundumas.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
kui juba filmidele jutt läks - kas keegi on kursis, kas Eestis on filmi Katõn juba näidatud, see tuleb lähiajal näitamisele või on selle näitamisest loobutud mõnede meie kaasmaalaste huvides?
23 juuli, 2008 13:09
Marko Mihkelson ütles …
Katõn peaks linastuma sügisel, nii palju kui tean. Filmi autoritel olevat soov enne festivalid läbi käia ja siis suurde levisse minna.
23 juuli, 2008 16:11
KT ütles …
raske, väga raske film. jah, ei midagi uut faktoloogia mõttes. kuid oi kui palju emotsionaalses mõttes.

tabasin end korduvalt mõttelt (seoses Karadžići'ga)- millal tuleb Tšetšeenia tribunal?
23 juuli, 2008 19:57
Anonüümne ütles …
JUMAL olgu tänatud, et meie oleme praegu sellest hullusest, mis Venemaal toimub minema saanud. Täiesti kriminaalne riik, mille juhtideks on lihtlabased maffioosed. Kuidas küll maailm ei julge kõva häält teha. Aru saavad ju kõik. Võtku Politkovsakajast eeskuju, kes ei peljanud tõde välja öelda.
24 juuli, 2008 12:57
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave