Kas Gruusia on tähtsusetu väikeriik?

Financial Timesi 16. juuli juhtkiri Gruusia toetamisest on tekitanud kaks väga vastakat arvamust Ameerika Ühendriikidest. Esimeses teatab keegi Peter J. Rooney, et Gruusia kui väikese tähtsusetu riigi toetamine polevat USA huvides. See võivat viia sõjalise vastasseisuni Venemaaga. Seevastu Venemaad hästi tundev maailmakuulus ajaloolane Richard Pipes (pildil) võrdleb Moskva käitumist Hitleri Saksamaaga enne Teist maailmasõda.

Kahjuks näitavad sellised kirjad ja seisukohad (mõlemad tõin siin lõpus ka ära), kui ohtlikuks on maailm taas muutunud väikestele vabadele riikidele, nagu seda on näiteks Gruusia. Õigupoolest on peamine küsimus ikkagi Venemaa ambitsioonikuses ning selle tajumise määras läänemaailmas.

Juuli algul tekitas paraja vastukaja Henry Kissingeri arvamuslugu International Herald Tribune'is, kus "vanameister" võttis kaitsta Venemaad. Ta tegi seda vahetult pärast randevuud Venemaa uue presidendi Dmitri Medvedeviga.

Ehk siis jätkuvalt on üleval küsimus: kui hästi me teame Venemaa tegelikke ambitsioone ning mis on meie võimuses tõsise vastasseisu ärahoidmiseks. Viimasele on muidugi lihtsam vastata: tuleb olla oma põhimõtetes ja poliitikas järjekindel. Järeleandlikkus ei saa olla edu pant seal, kus pooled käituvad erinevate mängureeglite järgi.

Tiny Georgia is of no significance to US interests
July 17 2008

From Mr Peter J. Rooney.
Sir, As an American I find it alarming and amusing to read British editors talk tough about backing “the west’s vulnerable ally”, authoritarian Georgia. Small, defenceless and bellicose neighbours of Russia do not make good “allies” of the US. They are more in nature of dependencies and liabilities.
The idea that the security of an insignificant statelet like tiny Georgia has any significance to the interests of the US or even western European is laughable, but also dangerous. It lays the intellectual groundwork for potentially disastrous and wholly unnecessary military confrontations with Russia which, despite all the brave talk of “the west”, will really become the problem of the US, which will have to make the bulk of the sacrifices for such a folly.
Peter J. Rooney, New York, NY 10173, US

Russian aggression towards Georgia fits the pattern of Germany's prewar tactics
July 22 2008

From Prof Richard Pipes.
Sir, Peter J. Rooney (Letters, July 17) urges us to abandon the "insignificant statelet" of "tiny Georgia" to Russian aggression because its defence may lead to a military confrontation with Russia. This advice reminds me of Prime Minister Neville Chamberlain's willingness in the autumn of 1938 to sacrifice "tiny" Czechoslovakia to Nazi Germany because it was a "quarrel in a faraway country between people of whom we know nothing".
As it soon turned out, Germany's aggression against Czechoslovakia was a prelude to her invasion of Poland, which unleashed the second world war. Aggressive large powers tend to begin their expansion with "insignificant statelets" in order to test the world's reaction before going after bigger fish. I think Russia's behaviour toward Georgia fits this pattern. It should not be ignored.
Richard Pipes,Cambridge, MA 02138, US

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Pole midagi kosta. Piisab kellelgi Lääne riigijuhtidest või tähtsatest tegelastest kohtuda Venemaa juhtidega kui toimub hämmastav metamorfoos. Arvamused, seisukohad muutuvad....tuttav lugu. paistab, et iga põlvkond peab maailma enda jaoks uuesti avastama. Ajaloost ei ole mõtet õppida. Kahju.
Anonüümne ütles …
Nii "asjast huvitatu" nagu Pipes oleks võinud siis juba seleteda, milles seisneb Gruusia tähtsus USA-le; Chamberlaini-Hitleri metafoori kasutamine on nii kulunud, et ei pälvi enam mingit tähelepanu.

Eks kõik sõltub sellest, kuidas asja vaadata: kas Venemaal on tõsi taga või lihtsalt kombitakse lubamatu ja lubatavuse piire.
tambet ütles …
Selles suhtes on jah osade läänemaailma poliitikute lühinägelikkus ja ütleme otse välja - lollus, lihtsalt masendav.
Pidevalt lastakse Venemaal, kes pole üldsegi hetkel maailma tugevaim riik, endale lääne järeleandlikkuse kulul profiiti lõigata.
Pidevalt korrutatakse kulunud mantrat sõjalisest vastasseisust.
Pigem tuleks tõsta küsimus teistpidi - sellise kursi jätkumisel ongi üheks võimalikuks finaaliks vastasseis-ja see on piisavalt hirmutav kõigile osapooltele. Ehk, siin on pigem tegemist närvide mänguga, kus võidab külmaverelisem mängija.
Sarnasus sellega minu meelest ka Hitleri-Chamberlaini ajaga piirdub.
Anonüümne ütles …
Nüüd oleks viimane aeg muuta EV tuumarelvaga ja nende lennutusvahenditega varustatud riigiks. Tänapäevases maailmas muud garantiid väiksele riigile ei ole.

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?