Ilves ja Paet vaikivad, Sarkozy räägib

Juhuslikult või mitte, kuid peaaegu samadele päevadele langesid Prantsusmaa ja Eesti suursaadikute kogunemised vastavalt siis Pariisis ja Tallinnas. Kui Prantsusmaa uuele presidendile Nicolas Sarkozy'le oli see esimeseks suuremaks võimaluseks oma välispoliitilise programmi tutvustamiseks, siis paraku Eesti seekordne (küll traditsiooniline) suursaadikute ja esinduste juhtide kokkusaamine on toimunud saladuskatte all.

Ka president Ilvese pressiteenistus (samuti nagu pea- või välisministri oma) ei ava katet teemadelt, millest koosviibimistel räägitud. Kuid ehk siis polnud midagi olulist, millest avalikkus teada võiks. Muide, parlamendi välis- ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmetel oli võimalus saadikutega vaid tunnikese püstijala lõunat süüa.

Seepärast jääb üle analüüsida Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy esmaspäeval peetud kõnet oma riigi suursaadikutele. Muide, kui prantsuse keel pole kodus, saab veebis leiduvatelt tõlkesofti pakkujatelt kiiret abi.

Sarkozy esimene programmiline välispoliitiline kõne määratles Prantsusmaa prioriteedid ning suurimad väljakutsed, millele lähiaegadel keskendutakse. Meile sümpaatselt alustas Sarkozy maailmas kujunenud olukorra analüüsimist osundusega nn Jalta ebaõiglase korra kokkuvarisemisele.

Ta tõi välja kolm peamist väljakutset, mis ühtviisi tähtsad nii Prantsusmaale kui kogu maailmale. Esimeseks ja suurimaks probleemiks pidas ta islami ja lääne võimalikku konfrontatsiooni. Seejuures viitas ta üha kasvavale liikumisele islami kalifaadi taasloomise suunas. Teiseks väljakutseks tõi Sarkozy maailma uute mõjukeskuste nagu Hiina, India, Brasiilia valutut sulandamist globaalsesse suhetevõrgustikku. Kolmandaks suurküsimuseks hindas ta aga kliimamuutuste, energiaküsimuste ning uute epideemiate probleemistiku.

Meile on tähtis mõista, et Prantsusmaa rahvusvahelist positsioneerimist alustas Sarkozy mitte läbi riigi rolli ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikmena või tuumarelvade omajana, vaid kui Euroopa Liidu ühe juhtiva liikmesriigina. "Euroopa tugevdamine jääb meie välispoliitika tähtsaimaks prioriteediks," ütles president Sarkozy.

Vastamaks küsimustele Euroopa tulevikust, sealhulgas Euroopa Liidu piiridest (sic! Türgi), kutsus Sarkozy looma nn tarkade komisjoni, kes hiljemalt 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks pakuks välja oma nägemuse kontinendist aastateks 2020-2030.

Minu arvates on see väga hea mõte, sest Eruoopa uue reformileppe võimaliku ratifitseerimisprotsessi kõrval tuleval aastal oleks äärmiselt vajalik mõelda pisut strateegilisemalt Euroopa asendist ja rollist lähema paari kümnendi jooksul.

Kui Sarkozy idee tarkade komisjonist tõepoolest viiakse ellu, siis oleks äärmiselt oluline, et sellesse 10-12-liikmelisse kogusse (nagu seda näeb Prantsusmaa president) kuuluks ka keegi Euroopa väikeriikidest, miks mitte Eestist. Meie endi sellesügisene arutelu valitsuse Euroopa poliitika programmi üle 2007-2011 oleks heaks eelduseks mitmegi idee läbitöötamiseks või ka väljakäimiseks.

Eelnevaga sama tähtsaks ja oluliseks võiks pidada Prantsusmaa soovi oma eesistumise ajaks 2008. aasta teisel poolel uuendada Euroopa julgeolekustrateegiat. Sarkozy soov tugevdada Euroopa Liidu enda strateegilist võimekust samas NATO tegevusi ja võimekusi dubleerimata on samuti vaid tervitatav hoiak.

Euroopa Liidu kasvavat rolli tähtsaks pidavana ning selle nimel töötavana võttis Sarkozy edasi lahata kolme peamise globaalse väljakutset ning nendele vastamist. Islami ja lääne suhete võimaliku pingestumise välltimise üheks esimeseks eelduseks peab Sarkozy koalitsioonijõudude õnnestumist Afganistanis. Tähtsaks peab ta ka ühiseid jõupingutusi islamiriikide mõõdukate ja moderniseerimisele suunatud jõudude toetamist, andes võimaluse avatud ja salliva islami mõjulepääsule. Ka näiteks tuumaenergia lubamine oma energiabilansi rikastamiseks on täiesti vastuvõetav, kuigi samas rõhutas Sarkozy, et ei tolereeri näiteks Iraani soovi tuumarelvastuda.

Ka rääkis Sarkozy Vahemere Liidu projektist, mis peaks keskenduma keskkonna ja üldarengu teemadele, võimaldamaks Vahemere piirkonnas tagada turvalist majanduse kasvu, kultuuride dialoogi ja sotsiaalset arengut.

Reaalpoliitist maailma analüüsides leidis Sarkozy, et kujunemas on nn "suurriikide uus kontsert". Selle sisuks on maailma muutumine multipolaarsemaks. Jõukeskusteks nimetab ta USAd, Venemaad (osundades samas viimase küünilistele energiamängudele), Hiinat (kes energiaturvamisel laiendab mõju maailmas, eriti Aafrikas), aga ka Euroopa Liitu.

ÜRO julgeolekunõukogu uute alaliste liikmetena näeb Sarkozy Jaapanit, Saksamaad, Indiat, Brasiiliat ja üht riiki Aafrikast. G8 peaks aga aeglaselt kujunema G13ks, liites siis veel Hiina, India, Brasiilia, Mehhiko ja Lõuna-Aafrika Vabariigi.

Kogu selle "suurriikide uue kontserdi" juures pidas Sarkozy siiski oluliseks viidata ka põhiväärtuste - inimõiguste ja demokraatia kaitsele. Tõsi, seda tegi ta küll ilma suurematele probleemidele osundades.

Kokkuvõtvalt on oluline, et Prantsusmaa uuele presidendile näib tähtsaimaks prioriteediks olevat Euroopa Liit ning selle tugevdamine. Olgugi, et väikeriikidele võib kõlada "suurvõimude uus kontsert" pisut kõhedalt, on Sarkozy arusaamine Jalta "valest maailmast" ning ühise Euroopa tähtsustest paljulubav.

Viimasel ajal on Eestis olnud arusaadavalt väga palju keskendumist nii suhetele Venemaaga kui ka ajalooteemadele. Viimaseid mõistetavalt tähtsaks pidades tahaks siiski rõhutada, et meie enda turvalisem tulevik sõltub väga palju sellest, kui osavõtlikud oleme Euroopa teemadel. Seepärast sooviks ka meie välispoliitilises diskursuses ehk diskussioonis näha rohkem vaidlusi Euroopa tuleviku üle ning meie rollist selles.